«Reformierakonnal on 17 piirkonda. Väino Linde juhitav ja tublit tööd tegev komisjon on jõudnud välja selgitada, et vähemasti kolmes piirkonnas on arendusjuht loonud erakonna liikmetele Oravavõrku libakontosid ja nende kaudu hääletanud. Mis aga tähendab, et juba praeguse seisuga on iga kuues arendusjuht kaabakas,» kirjutab Astok.
Ta seab kahtluse alla, et arendusjuhid tulid petuskeemi peale iseseisvalt. «Kannuste teenimine oma piirkonna juhi ees võib olla edasiviiv jõud, kuid selleks et minna teadlikult libahääli andma, on vaja kas väga lõtva moraali või väga tugevat suunist. Ühe korra saab kirjutada lõdva moraali lahtrisse. Aga kolm korda, ja üle Eesti?» küsib Astok.
«Ka ei taha ma kuidagi uskuda, et just Reformierakonna arendusjuhtideks satuvad ainult eriti kehvade kõlbeliste omadustega ning ilma igasuguse au- ja häbitundeta inimesed, kuigi statistika näib seda kinnitavat. Pigem näib see kõik viitavat mingile süsteemsele lähenemisele või süsteemsele veale. Millisele? Ma ei tea,» tõdeb ta.
Astok väljendab veendumust, et vaatamata Reformierakonna skandaalile on Eesti riigi korraldatavate e-valimiste süsteem turvaline, korralikult testitud ja auditeeritud. «Ning kui mõned poliitjõud üritavad seda seoses Reformierakonna hädadega allavett lasta, pole see kuigi riigimehelik,» lisab ta.
Astok käib välja ka mõtte, et mõni IT-firma, kes teemat valdab, võiks pakkuda turvalist, auditeeritud ja ID-kaardil/Mobiil-ID-l põhinevat interneti-valimise teenust erakondadele, korteriühistutele või suure väikeaktsionäride hulgaga ettevõtetele.
Reformierakonna edasine tegevus võiks tema sõnul aga välja näha nii, et esmalt auditeeritakse partei olemasolev valimissüsteem. «Tulemus saab olema kole, aga vähemasti saame targemaks ja õppida võivad ka teised erakonnad. Seejärel tuleks korraldada uue võrguvalimise süsteemi hankimine või rentimine ning korraldada uued, läbipaistvad ja turvalised juhatuse valimised,» arvab Astok.
Loe pikemalt kas Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!