Esimese tasuta kõrghariduse aasta toob ülikoolidesse vähendatud avatud ülikooli õppekavu, ent ülikoolid loodavad tugevamat ja ühtlasema tasemega tudengkonda, kirjutab Sirje Pärismaa värskes Õpetajate Lehes.
Ülikoolid on esimeseks maksupriiks aastaks valmis
Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.
Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu Ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.
«Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,» sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo. «On palju muud, mis mõjutavad koolituspakkumist. Ülikool vaatab igal aastal oma õppekavad üle ja nende arvu mõjutab eeskätt kandidaatide huvi ja õppekvaliteedi tagamine. Iga teaduskond otsustab ise, kas ta avab õppekava. Viimastel aastatel ei moodustunud enam piisavalt suuri gruppe.»
Osa teaduskondi jäi avatud ülikooli suhtes ettevaatlikuks ka seepärast, et ülikoolid pidid vastuvõtutingimused välja kuulutama siis, kui kõrgharidusreformi kõik aspektid polnud veel selged. Praegu langetanuks nad võib-olla teistsuguse otsuse, kuid eks järgmisel aastal saab teha muutuse.
Teaduskonnad, kes tänavu ei kuulutanud avatud ülikooli vastuvõttu välja, on Karo sõnul loonud aga võimalusi, et soovijatel oleks võimalik tulla päevaõppesse. Paindlikke õppimisvõimalusi töölkäijaile on veelgi, näiteks õpe eksternina.
Kui varem eristas avatud ülikooli tudengeid päevase õppe omadest õppemaksu maksmine, siis nüüd on erinevus vaid õppekorralduses. Ka avatud ülikoolis täiskoormusega õppija ei pea enam kukrut kergendama. Õppetöö on seal korraldatud nii, et iseseisva töö osa on suurem ja loengud toimuvad nädalavahetustel.
Ka maaülikoolis oli õppeosakonna peaspetsialisti Sirje Ruusi sõnul kaugõppes viimastel aastatel tudengite arv järjest vähenenud, seepärast avati nüüd vaid kaks õppekava.
Õpetaja pääseb maksmisest
Maksupriilt õppimiseks peab täiskoormusega õppija olema läbinud 75−100 protsenti õppekavast. Tingimused õppetöö mahule erinevad kooliti. Tartu ülikoolis tohib semestris sooritamata jääda vaid 6 EAP-d õppetöö mahust (see ei kumuleeru semestrite kaupa), maaülikoolis 8 EAP-d.
«Seega võib võlglast juba teisel semestril oodata arve, maksta tuleb alates seitsmendast ainepunktist,» lausub Karo. Töötaval õpetajal on suur eelis – võimalik on taotleda õppemaksust vabastust, kui tuleb hakata ainepunktide eest maksma. Varem oli vaid avatud ülikoolis selline kord.
Kes tunneb, et temast pole täiskoormusega õppijat, võib avaldada soovi õppida osakoormusega. Ainepunktide eest tuleb siis kohe maksma hakata.
Ülikoolid ei usu, et massiliselt hakatakse osakoormusega õppesse langema.
«Seni sellist motiveerijat kõigil polnud, aga kaks kolmandikku õppuritest püsis täiskoormusega õppes,» ütleb Karo. «Usume, et pingutatakse ka nüüd. Ülikoolil on hea meel, et reformi tõttu saame ühtlasema tasemega tudengkonna. Varem oli palju neid, kel ei õnnestunud riigieelarvelisele kohale saada, kuid kes polnud nii jõukad, et tasulisse õppesse tulla. Seega oli vahe tasuta ja tasuliste õppijate vahel suurem. Nüüd seda vahet enam ei tule. Saame paremini tööd teha ja lasta välja paremad lõpetajad.»
Maaülikool meelitab majandusse
Sisult päris uusi õppekavu pole kummaski ülikoolis. Maaülikoolis on siiski mõned uued nimed, näiteks maastikuarhitektuur kannab nüüd nime keskkonna planeerimine ja maastikukujundus. Hüdrobioloogia on läinud laiemaks ja saanud nimeks vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia. Majanduserialad koondusid ühte − maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine −, kusjuures vastu võetakse suisa 80 tudengit (lisaks veel kaugõppesse 60).
Üldised vastuvõtuarvud pole suurenenud kummaski Tartu kõrgkoolis. TÜ-sse võetakse üle 3300, EMÜ-sse üle 700 – sama palju, kui varem tasuta ja tasulisse õppesse kokku.
Kaja Karo sõnul oli vastuvõtuarvu alus õppejõudude juhendamisvõime. Suurimad vastuvõtud on informaatikasse (155), õigusteadusse ja arstiteadusse (140).
«Kutsume ka vene noori usinasti, aga on üldine tendents, et eriti just võimekad kipuvad välismaale,» ütleb Karo. «Seda teemat pole ülikoolidel võimalik lahendada.»
Tartu Ülikool pakub esmakursuslastele keelekursuseid − neile, kes ei oska keelt kõrgtasemel (välja arvatud arstiteaduskonnas). Maaülikoolis on võimalik keeleoskuse parandamiseks valikainena võtta kohe septembrist eesti keel.
Et kõrgharidusreformiga tohib ühel õppekaval õppetöö olla vaid ühes keeles, tekkis kõrgkoolidesse juurde uusi, ingliskeelseid kavu. Tartu Ülikoolis on need magistrikavad. Tasuda tuleb seal õppemaksu, osal aladel on võimalik taotleda stipendiumi. Arstiteaduskond tegi eraldi ka ingliskeelse õppekava.
Maaülikool avab veterinaarias ja maastikuarhitektuuris ingliskeelse õppekava.
Tõenäoliselt astub veterinaariat inglise keeles õppima palju soomlasi, kes varem õppisid eesti keeles. Kel neist peaksid olema aga meie riigieksamid tehtud, need saavad kandideerida tasuta õppesse.
Sirje Ruusi sõnul on võõrkeelsest veterinaariast huvitujaid olnud ka teistest riikidest.
Järgmisel aastal ootavad meie kõrgkoole aga märksa suuremad muutused. Et edaspidi kaovad loodusteaduste, ajaloo, ühiskonnaõpetuse jne riigieksamid, tuleb neid teadmisi testida ülikooli juures. Tartu ülikoolis on juba ka selle peale mõeldud.
«Matemaatika, eesti keele ja võõrkeele riigieksam jäävad meie käsutusse ja mõned teaduskonnas saavad nendega hakkama,» räägib Karo. «Päris mitmed teaduskonnad kaaluvad akadeemilise testi sisseseadmist, mida praegu osas teaduskondades kasutatakse ja mis testib üldist võimekust. Kuid on hulk valdkondi, kus tuleb arvestada ülikoolieksamitega. Ühtpidi on see lisatöö, aga samas võimaldab testida kandidaatide eeldusi ja me saame veelgi tugevama kontingendi.»