Mikk Salu: sorry, Kristiina

Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Loogikas kasutatakse võistlevate väidete kaalumiseks tihti Occami ökonoomsuse printsiipi, vahel kutsutakse seda ka Occami habemenoaks. Keskaegse frantsiskaani munga järgi nime saanud põhimõte ütleb, et kui sa pead valima erinevate seletuste vahel, siis vali kõige lihtsam. Occam ei ütle, et kõige lihtsam seletus on alati tõene, aga üldjuhul (seda kinnitab ka ajalugu) osutub see siiski tõeseks.

Kristiina Ojulandi ja tema vastaste (Andrus Ansip ja erakonna kontor) väidete võistluses jääb Ojuland Occamist lähtudes kaotajaks. Ojulandi pakutud seletus on niivõrd keeruline, eeldab nii ulatuslikku ja paljusid inimesi hõlmavat kaua kestnud konspiratsiooni, et see pole lihtsalt usutav. Hoopis lihtsam ja seega ka tõepärasem on ikkagi teine versioon: Ojuland pettis ja Ojuland valetas.

Kui vaadata Ojulandi väljaütlemisi ja nende muutumist viimase nädala jooksul, siis leiab ka siit vastuolusid, kuidas väljaöeldu ning rõhuasetused on muutunud vastavalt sellele, kuidas on muutunud faktid ja asjaolud. Nii näiteks räägib Ojuland praegu sellest, et tuleb moodustada sõltumatu uurimiskomisjon. Veel eelmisel nädalal oli tema eelistus, et uuriks ikkagi erakond, aga komisjoni liige oleks tema ise.

Eelmisel nädalal rääkis ta, kuidas helistas läbi sadu erakonnaliikmeid, aga ei kõssanudki, et tasus paljude eest ka liikmemaksu. Ühel hetkel hakkas Ojuland viitama, et hääletamispettus on toimunud lisaks Lääne-Virumaale (Ojulandi enda piirkonnale) ka Võrumaal. Kui selgus, et Võrumaal on hääletatud europarlamendi arvutist, pidi Ojuland hakkama vabandama, et tema assistent hääletas oma Võrumaal elavate vanemate eest. Üksikuna vaadates võib iga sellist seika ju õigustada, aga tervikuna viitab vastuolude kuhjumine ainult ühes suunas.

Ja siis see teooria, et Ojuland soovis Ansipi vastu erakonna esimeheks kandideerida. Hmm … Postimees on kirjutanud palju lugusid sellest, kes võiks olla Ansipi järel järgmine Reformierakonna juht. Oleme sel teemal rääkinud kümnete inimestega, reformierakondlaste ja mittereformierakondlastega, Ansipi pooldajate ja kriitikutega, on-the-record ja off-the-record ning mitte kunagi pole neist vestlustest läbi käinud Kristiina Ojulandi nimi. Alles nädalavahetusel, kui Ojulandi ümber keris võltsimisskandaal, ilmus ei-tea-kust välja väide, et Ojuland soovis erakonna juhiks saada.

Pealegi, mõelgem järele, kui Ojulandi seletused vastavad tõele, siis on tegu ju konspiratsiooniga, mis algas juba vähemalt kaks aastat tagasi. Kui usutav see on? Kui usutav on see, et Andrus Ansip peaks konkurendina kartma Kristiina Ojulandi (kes ei kuulunud isegi partei juhatusse, kust valitakse esimeest) ja kartma juba tükk aega ette, korraldama komplitseeritud elimineerimisoperatsiooni? Palun vabandust, aga ei usu, Kristiina, lihtsalt ei usu …