Juhtkiri: kõhklusi tekitav pretsedent Tallinna koolivõrgus

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Võiks alustada Eesti uuema aja vanasõnaga: tasuta kõrgharidus ees, tasuline põhiharidus järel. Just sedamoodi kardab haridusministeerium minevat reaali põhikoolile ehk uue nimega Tallinna kesklinna põhikoolile koolitusluba andes. Teatud kõhklusi tekitab see plaan tõepoolest.

Turuloogika järgi on asi muidugi lihtne – kus on nõudlus, sinna tuleb ka pakkumine, kuid kas turuloogika on see, mille alusel haridust korraldada? Mõnes riigis kindlasti, kuid mitte neis, kelle haridussüsteemi eeskujuks pidades me enda oma korraldame. Selline areng käiks vastu senisele põhimõttele, mis näeb ette laste haridusvõimaluste võimalikult väikese sõltuvuse vanemate rahakotist ning võimalikult ühtlase taseme vähemalt põhihariduse vallas. Reaalsuses see muidugi päris nii ei rakendu – erinevad on nii õpilaste võimed kui ka soovid – ning nii ongi oma koha leidnud koolikatsed ja erakoolid.

Üldhariduslikud erakoolid pole Eesti hariduses uus nähtus. Ilmselt on neist üks tuntumaid Tallinnas asuv Rocca al Mare kool. Erakoolid on vajalik alternatiiv koolivõrgule. Reeglina tõukub erakooli loomine just soovist pakkuda piirkonnas midagi, mida tavaline koolivõrk ei paku.

Paraku ei tundu, et uue, Tallinna kesklinna põhikooli nime kandva õppeasutuse näol oleks tegemist just sellega. Teised erakoolid võiksid seda pidada isegi ebaausaks konkurentsiks, kui rääkida turutermineis. See kool võtab põhimõtteliselt Tallinna reaalkooli maine ja traditsioonid ning sellega tekitatakse juba tegutseva kooli kõrvale tema tasuline koopia. Miski ei takista ka teistel mainekatel koolidel sama teha: nõudlus ju on, vähemalt mõni klassitäis lapsi jääb igal aastal koolikatsetega ukse taha. Kõige halvema arengustsenaariumi juures näeb siis piirkondlik koolivõrk välja nii, et on head, tasulised üldhariduskoolid ja halvad, tasuta üldhariduskoolid ning valiku teeb lapsevanema rahakott.

Kui aktiivsed inimesed initsiatiivi haaravad, haridusse investeerida tahavad ja uuele koolile kohta näevad, peaks kohalik omavalitsus neid toetama, aga ka suunama. Kohalik omavalitsus, antud juhul Tallinna linn, on see, kes peaks nägema n-ö suurt pilti ja hindama riske, mille see pretsedent – erakool maineka munitsipaalkooli külje all –, kaasa toob. Loomulikult on see oluliselt keerulisem ülesanne, kui õlgu kehitades teatada, et see ei puutu neisse, koole on Tallinnas küllaga.

Tung Tallinna reaalkooli näitab, et seal antavat haridust hinnatakse kõrgelt. Aga see näitab ka, nagu suured konkursid katsetega koolidesse üldisemalt, et paljud lapsevanemad ei usalda ühtviisi kõiki Tallinna koole. See peaks panema omavalitsuse haridusjuhid põhjusi ja lahendusi otsima. Paraku on Tallinn näidanud juba mitmendat kevadet sama suhtumist: kui on võimalik probleeme ignoreerida või haridusministeeriumi kaela ajada, siis seda ka tehakse.