Kaja Kreisman

FOTO: IRL

Sisekaitseakadeemia kolimine tooks Ida-Virumaale rohkem Eestit, kirjutab riigikogu liige Kaja Kreisman (IRL), kelle hinnangul on kõik esile toodud takistused ületatavad.

Eesti taasiseseisvumisest alates on räägitud, et Eesti riiki pole piisavalt Ida-Virumaal kohal ja piirkonda tuleb integreerida rohkem ülejäänud Eestiga. Riigi kohalolu aga ei suurene iseenesest, selle suurendamiseks on vaja langetada põhimõttelisi otsuseid, kas riik tahab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte. Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale oleks konkreetne ja pikaajaline panus kogu piirkonna arengusse.

Arusaadavalt tekitab sisekaitseakadeemia kolimise plaan paljudes inimeste hirmu, kuna Ida-Virumaad ei tunta ja selle kuvand on tihti ebaõiglaselt negatiivse varjundiga. Peamiselt on sisekaitseakadeemia kolimise vastu kõlama jäänud kolm argumenti: Ida-Virumaale võib olla keeruline leida piisaval hulgal kvalifitseeritud õppejõude, Ida-Virumaa võib olla ebaatraktiivne sisseastujate hulgas, sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale on liiga kallis.

On mõistetav, et eemalt vaadatuna võib Ida-Virumaa tekitada kõhklusi ja kahtlusi, kuid idavirumaalasena tean, et suurem osa hirmudest ei ole põhjendatud. Ida-Virumaa on üha kasvava arengupotentsiaaliga maakond, samuti on Narvas olemas aastatepikkune kõrghariduse pakkumise kogemus ligi 700 tudengiga Tartu Ülikooli Narva kolledži näol.

Väidetakse, et kolimise tagajärjel võib akadeemias tekkida õppejõudude puudus. Täna investeerivad Ida-Virumaal asuvad erinevad ettevõtted (Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Sillamäe Sadam jne) meeletuid summasid ettevõtete arengusse, samal ajal kartmata kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ja tippjuhtide puudust. Sellisest loogikast lähtudes võiksime ju Ida-Virumaal keelata ka riigiettevõtete tegutsemise ja igasuguse arendustegevuse, kuna äkki ei jätku sinna piisavat kvalifikatsiooni omavaid insenere? Praegu on sisekaitseakadeemia üle Eesti laiali. Tallinnas, Paikusel, Murastes, ja Väike-Maarjas. Kui akadeemia leiab õppejõudusid õppetööd tegema Tallinnast rohkem kui pooleteise tunni sõidutee kaugusel olevasse Paikusele või Väike-Maarjasse, siis kuidas saab kõigest veidike pikem sõidutee olla kellelegi ületamatuks takistuseks? Teistpidi vaadatuna raskendab õppejõudude värbamist hoopis tänase olukorra jätkumine. Killustunud erinevates paikkondades asuvate õppehoonete tõttu on sageli vaja ühe aine lugemiseks värvata kaks õppejõudu, kuna liikumine erinevate õppehoonete vahel on veelgi ajamahukam ning muudab õppekorralduse läbiviimise keeruliseks

Samuti ei pea ma väga tõenäoliseks, et sisekaitseakadeemia paiknemine vähendaks drastiliselt huvi sisseastujate seas. Üliõpilasi on võimalik täiendavalt motiveerida asuda õppima Ida-Virumaale, pakkudes neile väga häid õpitingimusi, ehitades välja modernne üliõpilaslinnak koos vajalike tasemel tugiteenustega. Lisaks sarnaselt kutseõppega võib pakkuda kadettidele tasuta toitlustust ja ühiselamuvõimalust.

Siseakadeemia maksumusest rääkides tuleb möönda, et tõepoolest oleks odavam uus sisekaitseakadeemia õppehoone rajada Harjumaale või Tallinnasse, kuid me ei saa siinkohal lähtuda üksnes ökonoomsuse aspektist. Positiivsetest kaasmõjudest tooksin eelkõige välja Eesti meelsuse ja vaimu tõstmise piirkonnas. Ida-Virumaa jaoks on märgilise tähendusega anda sealsele elanikkonnale signaal, et Eesti riik ei suhtu Ida-Virumaasse ükskõikselt, vaid soovib järjepidevalt panustada piirkonna arengusse. Sisekaitseakadeemia kolimisega suureneb Eesti riigi kohalolu piirkonnas: suureneb politseinike, päästeteenistujate, tolliametnike ning vanglateenistujate igapäevane kohalolu. Paranevad ka kohalike sisekaitse valdkonna asutuste arenguvõimalused, kuna osa seal kohanenud kadettidest jääb Ida-Virumaale tööle. Akadeemia rajamine tähendaks stiimulit eestikeelse suhtlemiskeskkonna loomiseks, mis julgustaks Ida-Virumaa venekeelseid elanikke innukamalt riigikeelt omandama. Kasvaks Eesti meelsuse ja Eesti vaim.

Kolimisega kaasneks oluline regionaalpoliitiline mõju piirkonnale. Sisekaitseakadeemia rajamisega Ida-Virumaale tooks piirkonnale kaasa ka töökohti ja elavdaks regiooni majandust. Kuni 200 uue töökoha loomine tooks kohalikule omavalitsusele kuni 300 000 eurot täiendavat tulu aastas. Samuti teeniksid kohalikud väliskülaliste majutusega seonduvad ettevõtted lisaraha: näiteks 2012. aastal külastas sisekaitseakadeemiat 610 väliskülalist. Suureneks ka nõudlus kohalike teenuste ja kaupade järele.

Sellise mahuka riikliku struktuuri paigutamine Tallinnast Ida-Virumaale osutab seda, et Eesti Vabariik võtab Ida-Virumaa tulevikku tõsiselt ning kavatseb seda pikka aega ebamäärasesse seisundisse jäänud piirkonda positiivselt integreerida.