/nginx/o/2021/06/10/13838565t1h45f5.jpg)
/nginx/o/2012/11/21/1446560t1h8202.jpg)
Kaitseingel
Nädala luuletus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu lõpus näeme viimaks
oma kaitseinglit.
Laotab surilina, valab
pitsidesse halja.
Vaagnatele lõikab lahti
kurgid, juustud, singid,
tõstab toosti ilusa
ja viskab mõne nalja.
Tolmu puhub albumitelt,
milles sinu elu,
veidi piinlik, veidi rõve.
Juhib arutelu
malbe moega selleni, et
kuidas juhtus nõnda,
et see kogu ilu jõudis
viimasesse randa,
kuigi pole isu üldse
selle peale mõelda.
Enda kaitseks inglil pole
väga palju öelda.
Aapo Ilves: «Lugesin kuskilt netist ühte minu arust eriti totakat pealkirja, enam-vähem selline oli, nagu luuletuse esimene rida, ja artikli lugemise asemel hakkasin kohe luuletama. Kasutasin eriti kulunud riime, sest ka neid peab kaitsma, see värss on kulunud riimide kaitseala. Kui valmis sai, tundus, et see kaitseingel on Villu Tamme loomingust tuntud Sorlimeki Pläti sugulane (Sorlimeki Plät – heatahtlik vaim, kes on vastu enese tahtmist sunnitud õnnetust tooma), saatsin Villule lugeda ja Villu oli nõus, et on jah.»