Kohtunik: Euroopa Komisjoni raport võitis, kuid selle soovitused mitte

Joosep Tiks Foto: Erakogu

Väitluse mõlemad osapooled nõustusid üksmeelselt Euroopa Komisjoni soovituste vajalikkusega Euroopa Liidu riskiriikides, kuid kas ka Eestis? Selle üle arutleb tänase online-väitluse kohtunik Joosep Tiks.

Euroopa komisjoni soovituste eesmärk on Hannes Rummi sõnul tugevdada riikide omavahelist koostööd ja järelvalvet, et ennetada Kreekaga analoogseid juhtumeid, kus ülevaate puudumine tõi endaga kaasa riikidele üllatuslike maksekohustusi. Juhan Lepassaare sõnul ei ole Eestis vaja selliseid soovitusi rakendada, sest need kordavad seda, mida Eesti nagunii juba teostab või planeerib teostada. Siinkohal jääb paremini kõlama Hannes Rummi seisukoht raporti ennetuslikust mõjust, sest hätta satuvad ka parimad, näiteks Sloveenia.  Lepassaare toodud seisukoht, et Eesti suudab reforme läbi viia ja hoida distsiplineeritud eelarvepoliitikat ka komisjoni soovitusteta, ei välista ennetustöö vajalikkust. Viimaseks raporti eesmärgiks on EL raha efektiivsem kasutamine.

Lühemaks jäi väitluses ideoloogiline külg riigi suveräänsusest otsuste langetamisel. Sai selgeks, et komisjoni töö on juhtida tähelepanu vaid probleemidele ja pakkuda nende lahendamiseks teistes liikmesriikides juba läbiproovitud lahendusi. Liikmesriigi enda otsustada jääb, kuidas leida endale sobivaim tee probleemi lahendamiseks.

Häirima jäi lõpuks läbiv eeldus, et loogiline samm pärast raportit on muudatuste elluviimine. Juhan Lepassaar selgitas oma avakõnes, et meetmete rakendamise asjakohasus peabki kuuluma siseriikliku debati juurde ja sellise «euroopaliku poliitikaga» Hannes Rumm nõustus ristküsitluses. Siin võibki probleemiks pidada pigem valitsuste soovi midagi ette võtta, selmet teadmatust probleemidest või võimalikest lahendustest. Ristküsitluses jäi küsimus raporti alternatiivide kohta vastuseta.

See on oluline küsimus, kuna väitlus käib raportis toodud soovituste üle. Kuna probleemianalüüsiga tulevad kaasa eeldused, siis kas sellega kaasneb ka eeldus, et riik neid rakendab? Prantsusmaa leiab kärpemeetmete soovitamise Euroopa Komisjoni poolt olevat ohuks oma otsuste suveräänsusele, Soomes teadvustatakse ohte vananeva ühiskonna juures. Seda väitis ka Lepassaar, et kõik faktid on meile juba teada, kuid soovitused muutuvad oluliseks alles riskiohuga riigi juures. Siin ei saa arvestada ka tugeva vastuväitena Rummi näidet raporti olulisuse kohta mõningates liikmesriikides, kus see on valitsuse ainus kaitserelv opositsiooni plaani vastu kulusid eelarves suurendada. Raportis piisaks selle jaoks ka vaid probleemide väljatoomisest.

Kuigi Euroopa Komisjoni raportitel on ennetuslik mõju, teeksid need seda ka ilma soovitusteta riigile. Eesti kas teostab soovitusi juba nagunii ka ilma komisjonita või ei oma soovitused kaalu siseriikliku poliitilise vastuseisu tõttu ja seega ei too soovitud muudatust. Seega võitis väitluse Juhan Lepassaar, kuna Hannes Rumm võttis positsiooni kaitsta raportit tervikuna, ehkki väitlus seisnes Euroopa Komisjoni soovituste vajalikkuses.