Juhtkiri: just nagu me elaks igavesti

Eesti lipp Tartu botaanikaaia ees Foto: Annika Erg

Õiguskantsler ja laste ombuds­man Indrek Teder, kes tänase lastekaitsepäeva puhul Postimehele intervjuu andis, tegi muu hulgas olulise tähelepaneku. Lastele on vaja igikestvat riiki. Seda nii siinsete laste kui ka nende jaoks, kes otsustavad, kas tulla lastega siia tagasi. Kuid meie mõtleme tulevikule aasta, kõige rohkem nelja aasta perspektiivis.

See igikestva riigi mõte annab hästi edasi põhimõtte, millest igapäevastes otsustes juhinduda, hoolimata sellest, et tulevik, millest lähtudes otsuseid tegema peaks, on meile jaoks kättesaamatus kauguses.

Ajalooliselt võttes, riigid ei kesta igavesti. Kultuuriajalooliselt ei kesta igavesti kultuurid, bioloogiliselt ei kesta igavesti inimese elu. See on midagi, mille kohta meil on olemas teadmine. Aga kui me hakkaks ka käituma vastavalt sellele, kaotaks olemasolemine meie jaoks mõtte ja sihi.

Läinud sajandi alguses elanud Saksa mõtleja Hans Vaihinger nimetas selle näilise vastuolu «just nagu»-põhimõtteks. Hoolimata sellest, et maailm on meie jaoks suurel määral tundmatu ja ennustamatu, on vaja selles tegutsemiseks ja hakkama saamiseks uskumist, et maailm on mõistetav ja mis peamine, et sel on mingi mõte, et meie tegevusel on mingi eesmärk. See ei tähenda, et tegu oleks vales või illusioonides elamisega. Pigem on tegu visiooniga, mida me teadmatuse asemel peame inimkonnana – täiesti praktilistel kaalutlustel – targemaks kasutada.

Psühholoogid seletasid hiljem «just nagu»-põhimõtte lihtsamini lahti: ehkki meil pole kindlust, et maailm pärast meid eksisteerib ja et meie tegudest tuleviku jaoks kasu on, loodame seda siiski ja käitume sellele vastavalt. Ilma selleta oleks raske oma elu tervikuks siduda ja sellele mingisugust mõtet anda. Oletused, mis teoreetiliselt ei pruugi kehtida, saavad praktilises maailmas otsuste tegemisel väga oluliseks.

Kui see mõttekäik Eesti päevapoliitilisse konteksti asetada, saab see praktilise tähenduse. Erakonnapoliitilisi eemärke tehakse peamiselt nelja aasta peale: see on see perspektiiv, milles tulevikku hinnata osatakse.

Edaspidisel poleks just kui mõtet – koos valimistega tuleb võimuvahetuse oht, ja plaanid, mis toovad kasu hiljem, võivad tähendada, et viljad korjab keegi teine.

Ehk oleks tulusam mõelda erakonnast kui valimisperioodi ülesest. Mitte nagu oleks erakond igavene, vaid nagu ulatuks tema eesmärgid kaugemale tulevikku. Nagu Indrek Teder intervjuus ütleb: meil peab olema pika riigi mõõde, eriti lastesse puutuvates otsustes.