Hannes Rumm

FOTO: Toomas Huik

Euroopa Komisjon ei ole võtnud ise endale õigust liikmesriikide poliitikaid analüüsida, vaid riikide valitsusjuhid panid neile selle töö iga-aastase kohustusena, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm tänase online-väitluse lõppsõnas.

Heameel on tõdeda, et ka oponent Juhan Lepassaar peab Euroopa Komisjoni erapooletut ja asjalikku analüüsi ning neil tuginevaid soovitusi põhimõtteliselt vajalikuks.

Kuna meedial on kombeks tekitada konflikt teljel Brüssel-Tallinn, pean veelkord meelde tuletama, et Euroopa Komisjon ei võtnud ise endale ÕIGUST analüüsida liikmesriikide poliitikaid ning teha sellest johtuvalt soovitusi nende muutmiseks. Liikmesriikide valitsusjuhid tegid selle töö Euroopa Komisjonile iga-aastaseks KOHUSTUSEKS.

Juuni lõpus on just kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid alates Angela Merkelist ja lõpetades Andrus Ansipiga need, kes lõplikult kinnitavad iga riigi ees seisvad eesmärgid muutuste läbiviimiseks. Brüssel ei anna, vaid iga riik võtab endale naabrite ees kohustuse muutuste läbiviimiseks.

Hea näide komisjoni rollist Euroopa Liidus on Eestile tehtud soovitus omavalitsuste tugevdamiseks. Komisjon osutab paljude meie omavalitsuste nõrkusele, millega nõustub enamus Eesti arvamusliidreid. Samas ei kirjuta komisjon ette, kas omavalitsusi tuleb liita, nendele seadusega pandud ülesannete arvu vähendada, neile rohkem raha anda või panna nad ka tegelikult tõhusalt koostööd tegema. Erinevalt oponendi väitest hindab komisjon Eesti arengut selles valdkonnas sõnadega «vähe edusamme». Rahanduse puhul näiteks on hinnang «olulised edusammud». Omavalitsuste nõrkuse eiramisel jätkub olukord, kus sealsed elanikud hääletavad jalgadega ning kolivad pealinna või hoopis Eestist ära.

Murelikuks teeb see, et oponent alahindab Euroopa Komisjoni analüüsi ja soovituste seost euroraha kasutamisega aastatel 2014-2020. Kinnitan, et Euroopa Komisjon lähtub läbirääkimistel Eesti valitsusega euroraha kasutamiseks oma analüüsist ja soovitustest. Kindlasti seisavad ees viljakad vaidlused näiteks selle üle, kas regionaalpoliitikas jätkata üksikute projektide rahastamist ehk nn betooni panemist, või pakkuda inimestele ka väiksemates omavalitsustes vajalikke teenuseid, mis aitavad neid tagasi tööle või tõstavad otseselt nende elukvaliteeti.

Lõpetuseks  rõhutan vajadust hinnata Euroopa Komisjoni tööd laiemalt kui ainult Eesti kohta tehtud soovitused, ning suhtuda neisse kui euroliitu tervikuna tugevdavasse töövahendisse. Soovitused suurendavad liikmesriikide vahelist usaldust ja tugevdavad niimoodi Euroopa Liitu, mis on kindlasti Eesti rahvuslikes huvides.

Järgnevalt avaldame Hannes Rummi oponendi Juhan Lepassaare lõppsõna, millega lõpeb tänane väitlus. Jääb vaid oodata kohtuniku hinnangut osapooltele. Väitlus valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles teine pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast.