Tõnis Palts: kui oleksin Tallinna linnapea

Tõnis Palts Foto: Marina Puškar

Kust leida Tallinna probleemide lahendamiseks raha? Väga lihtne, rumalused ja populism tuleb Tallinnast jäädavalt minema saata, kirjutab endine linnapea Tõnis Palts (IRL).

Kümme aastat tagasi sõnastasid sotsiaalteadlased väljendi «teine Eesti». See kujund on äraspidisel moel realiseerunud: üks on Tallinn ja teine kogu ülejäänud Eesti.

Esimeses Eestis arutleme eesti rahva ja kultuuri püsimajäämise ja poliitika puhtamaks muutmise üle. Teisest teevad aga «Võsareporter» ja «Seitsmesed uudised» verdtarretavaid sotsiaalpornograafilisi reportaaže: löökaukudes purunevad autod, haisvad asotsiaalid ühissõidukites, tunnelites ja tühjades majades, prügimäed ja räpasus, puuduvad lasteaiakohad ja kättesaamatult kallid noorte huviringid. Samal ajal määrab linnavalitsus ametnikele preemiaks 13. kuupalga, laiutab tasuta ühistranspordi, munitsipaal-TV, linnaosavanemate reklaammaterjalide ja munitsipaalkorterite odavmüügiga.

Linnavalitsuse ametnikud on sundparteistatud ja allutatud obroki maksmise kohustusele. Maksumaksja palgal olevad parteilased peavad tööajast teiste poliitikute pihta sülge pritsima. Linnapea kontole Šveitsi pangas kogunevat sajad tuhanded eurod. See ei saa jätkuda.

Kas oleme Tallinnas toimuvaga leppinud ja peame seda normaalseks? Pealinn koos lähivaldadega toodab 60 protsenti Eesti kogutoodangust, siia on koondunud oluline osa elanikkonnast, kultuurist, majandusest, riigihaldusest. Kui pealinna korda saab, saab ka kogu Eesti korda. Korrastamist vajavat on Tallinnas aga palju.

Kust leida raha vajaliku tegemiseks? Kulutada on lihtne, kuid pelgalt mupo ja Tallinna TV sulgemisega säästab vaid sedavõrd, et pisut auke lappida. Lappimine aga Tallinna enam ei päästa, vaja on mõtteviisi muutust.

Tallinn kulutab igal aastal vähemalt 30 miljonit eurot Savisaare võimulpüsimise kindlustamiseks. Ühe valimisperioodi peale seega 120 miljonit eurot ehk vanas rahas 1,9 MILJARDIT. See tähendab, et Savisaare jälle võimule valimine läheb igale Tallinna elanikule maksma vähemalt 4700 krooni.

Niisiis, kust leida raha? Väga lihtne, rumalused ja populism tuleb Tallinnast jäädavalt minema saata nagu Nõukogude armee 1994. aasta 31. augustil.

Bussipiletitest loobumise hind oli ca 15 miljonit eurot aastas ning kõiki selle populistliku sammuga kaasnevaid lisakulutusi ei ole me praeguseks näinudki. Samal ajal inimesed ei taha elada räpases, lagunenud tänavatega ning lastevaenulikus linnas, kus on bussisõit tasuta. Teeme Tallinna korda ja küllap näeme, et linna elanike arv ei hakka tasuta bussisõidu kaotamise tõttu vähenema.

Lõpetada tuleb ka valikuline nn elukalliduse kompenseerimine, mis võtab linnaeelarvest igal aastal seitse miljonit eurot. Puudust kannatavate inimeste olukorda tuleb parandada üle Eesti, kuid seda tuleb teha teiste meetmetega. Riik on tõstnud ainuüksi sel aastal pensione ligi viis protsenti ja tõstab edasi. Praegune populistlik rahajagamine on läbinähtav katse eakate valijate hääli osta. Lisaks on selline sissekirjutuse järgi raha jagamine ebaõiglane teistes omavalitsustes elavate pensionäride suhtes. Ei ole mõtet üritada võtta üle riigi funktsioone ja siis hädaldada, et raha ei jätku.

Tallinna TVst ja linnavalitsusse loodud Savisaare propagandamasinast loobumine vabastab viis miljonit eurot aastas.

Mupo täielik likvideerimine, nagu mõned erakonnad on soovitanud, ei oleks minu arvates otstarbekas, mingid funktsioonid võivad jääda. Kuid mupo tiibu oluliselt kärpides on võimalik säästa kaks miljonit eurot aastas.

Läbivaatamist vajab ka Tallinna sotsiaalkorterite programm. Teadmata täpseid telgitaguseid kokkuleppeid, usun, et ka siit on võimalik vabastada üsna mitu miljonit eurot aastas. Praegusel kujul on sotsiaalmaju rajada ja pidada mõttetu, populistlik ja korruptiivne tegevus. Ühest küljest ehitab linn juurde uusi kortermaju ning võtab sellega endale pikaajalised kohustused, teisest küljest müüb munitsipaalkortereid kellelegi soodushinnaga maha ja ajakirjanduse andmetel jõuavad need linnapea erakonnakaaslastega seotud ärimeeste kätte.

Mis on praegu Tallinna tõelised murekohad? Mida saaks populismi asemel nende 30 miljoni euro eest aastas teha?

Esiteks, turvaline ja professionaalne lastehoid on nii elementaarne, et sellest on piinlik rääkidagi. Ohutu mängukeskkond ja pädev koolieelne õpe on inimõigused, seega peab igale lapsele olema tagatud lasteaiakoht. Logistiliselt õiges kohas asuv lasteaed võimaldab ka vanematel efektiivsemalt töötada ning elu sujuvamalt korraldada. Ometi on Tallinnas praegu lasteaiajärjekorras 1500 last ning arvestades elanikkonna koosseisu, tekib lähiaastatel vajadus kokku kuni 4000 uue lasteaiakoha järele.

Jah, valimisaasta alguses on linnavalitsus lõpuks probleemi tunnistanud ning vähemalt sõnades astutud esimesi samme, kuid vaja on oluliselt resoluutsemat käitumist. Muidu suureneb veelgi noorte perede äravool valdadesse, kus on lasteaiakohtadega parem olukord. Kohe tuleb investeerida täiendavalt 11 miljonit eurot aastas (2014. ja 2015. aastal) lasteaiakohtade juurdeloomiseks. Osa vanu lasteaedu, mis praegu on ka logistiliselt ebaõnnestunud kohtades, oleks võimalik rakendada huviala- või ringitegevuse edendamiseks, kui lasteaiaealiste laste arv 2016. aastast taas vähenema hakkab. Sellega oleks lasteaedade probleem aegade lõpuni lahendatud.

Teiseks, spordi- ja ringitegevus. Ettevõtlus- ja töökeskkond on Tallinnas enam-vähem hea, kuid mitte tänu praegusele linnavalitsusele, vaid linnavalitsuse tegevusele vaatamata. Kuid noorte ja tegusate inimeste elukeskkond vajab ka muud, eelkõige arenguvõimalusi lastele ning aktiivset kultuurielu.

Keskerakondliku juhtimise all on spordi- ja ringitegevust Tallinnas järjest koomale tõmmatud, eelkõige linnapoolset rahastamist vähendades ja lapsevanema omaosalust suurendades. Näiteks ühe lapse kergejõustikutreening maksab 610 eurot aastas, sellest linn tasub pearaha kaudu vaid 160 eurot. Lapsevanema kanda jääb 450 eurot. Lisaks on vaja osta varustus vähemalt saja euro eest aastas. Kui peres on kaks spordihuvilist last, maksab trenn lapsevanemale vähemalt 1100 eurot aastas. Ja seda tavalisele harrastajale. Kui on tegemist edasipüüdliku sportlasega või rohkem varustust nõudva spordialaga, summad mitmekordistuvad.

Savisaar on teinud laste sportimise ainult rikaste võsukeste alaks. Paljud noored on seetõttu pidanud sportimisest või ringidest loobuma. Eriti raskesse olukorda on see seadnud paljulapselised pered. 2013. aastal on Tallinna laste ja noorte spordikoolide pearahaks ette nähtud 3,9 miljonit eurot. Seda summat tuleb kolmekordistada, et tagada kõigile soovijatele vähemalt ühes trennis osalemine. Sarnane on seis huviringidega, kus linnaosalus tuleb praegusega võrreldes miljoni euro võrra suuremaks teha.

Kolmandaks, kultuurile topeltrahastus. «Talendid koju» oli tore kampaania, meenutas kunagist minu püstitatud eesmärki Tallinnas: «Talentide linn». Mida on aga selleks vaja, et talendid tuleksid? Kus tahavad andekad ja võimekad inimesed elada? Ikka seal, kus on huvitav, kus toimuvad sündmused ja kus elu käib. Seepärast tuleb ka pealinna kultuuritegevuste rahastamist oluliselt suurendada, praegusega võrreldes kahekordseks.

Normaalne inimene ei taha Tallinna TV-d vaadata, ta tahab käia teatris, kontserdil ja näitusel. Kõigepealt tuleb hapnikku anda linnaelanikele meeldivatele ja tõelise kultuurilinna staatust andvatele tähtsündmustele nagu Tallinn Music Week, PÖFF, Jazzkaar, «Kuldne mask», Birgitta festival jne.

Piinlik vastandamine Kultuurikatel versus linnateater tuleb lahendada – koos vabandustega  kultuuriavalikkuse ees. Mõlemad tuleb valmis ehitada, eraldades esialgu kultuuriga seotud tegevusteks ja investeeringuteks täiendavalt kuus miljonit eurot aastas ja hiljem, kui lasteaedade programm läbi, just nii palju kui vaja pooleliolevate objektide kiireks lõpetamiseks. See on alates 2016. aastast 11 miljonit eurot iga aasta kolme aasta jooksul.

Neljandaks. Auk tänavas on auk ühiskonnas. Tänavaaukude vahel laveerimise tulemus ei ole ainult autoremondikulu. Liiklus on linna vereringe, mis paneb paika, millises meeleolus linlased oma päevi alustavad ja kui efektiivselt oma ülesandeid täidavad. Korralike tänavateta pole mõtet rääkida ei ühistranspordist, linna avalikust ruumist, turismist ega üldse mitte millestki tänapäevase linnakeskkonnaga seonduvast.

Teedehoolduse ja remondi raha on 2006. aastast igal aastal vähenenud. Teeremondi rahastamine on langenud 0,9 protsendini linnaeelarvest, seda on üle kahe korra vähem kui oli eelarvetes, mille keskerakondlik linnavalitsus minu linnavalitsuselt 2005. aastal üle võttis. Tallinna teed-tänavad vajavad kohe täiendavat nelja miljonit aastas lisaks. Koos riigilt laekuva teeremonditoetusega võimaldaks see taastada teeremondi mahus, mis pidurdab lagunemise ja hakkab olukorda parandama. Ja raha jääks isegi üle liiklussõlmedesse investeerimiseks.

Majanduse praeguse arengusuuna jätkudes võib arvestada Tallinna järgmise nelja aasta maksutulu suurenemist vähemalt 50 miljoni euro võrra. Muidugi ei saa seda raha enesestmõistetava kingitusena lihtsalt laiali pillata, pool sellest tuleb jätta inflatsiooni tõttu suurenevate kulude kompenseerimiseks. Kuid teise poolega lisanduvast maksutulust saab lahendada hulga linlaste väiksemaid probleeme.

Hea sõber Ott Lumi on kirjutanud, et valimiste lähenedes panevad erakonnad peale valimislubaduste plaadi, mis on nagu vanad head ABBA lood, kõigile tuttavad ja mitte millekski kohustavad. Kuna ma ise ei kandideeri, siis annan oma hääle erakonnale, kes äraleierdatud loosungite asemel näitab täpselt, kust oluliste asjade tegemiseks raha leida.


Kokkuhoiukohad ja lisarahastus

Kokkuhoiukohad (eurot aastas)

•    Tasuta ühistranspordi kaotamine – 15 miljonit.

•    «Elukalliduse kompenseerimise» lõpetamine – 7 miljonit.

•    Tallinna TVst ja propagandamasinast loobumine – 5 miljonit.

•    Mupo kärpimine – 2 miljonit.

•    Lisaks annab Tallinna sotsiaalkorterite programmist populismi ja korruptiivsuse kaotamine kokkuhoidu mitme miljoni euro jagu aastas.

•    Kokku u 30 miljonit.

Enam rahastust (eurot aastas)

•    Lasteaiakohtade loomiseks – 11 miljonit.

•    Spordikoolide rahastamine – 7,8 miljonit.

•    Huviringide rahastamine – 1 miljon.

•    Kultuuriga seotud tegevustele ja investeeringuteks – 6 miljonit eurot aastas (hiljem 17 miljonit).

•    Tallinna teedele-tänavatele – 4 miljonit.

•    Kokku u 30 miljonit.