Taavi Kotka: väikevenna edu

Taavi Kotka
, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Kotka.
Taavi Kotka. Foto: Erakogu

Pikkuveli Viro kasvoi opettajaksi. Nädalavahetuse Helsingin Sanomat avaldas järjekordse positiivse loo Eesti e-edust. Matti Kalliokoski kiidab Eesti e-lahendusi alates e-hääletamisest ja lõpetades läbipaistva maksusüsteemiga. Juhtkirja julgeim väide kirjeldab, kuidas Eesti jõudis oma digitaalses arengus möödunud kümnendi lõpus Soomele järele ning läks siis mööda.

Kuu aega tagasi kirjutas Soome toonane kommunikatsiooniminister ja praegune haridusminister Krista Kiuru, kuidas Soome peaks rohkem Eesti e-teenuste tõhususest õppima. Sellele sekundeeris võrguväljaanne TEK detailsemate näidetega, mida on Eesti Soomega võrreldes IKT-alal paremini teinud. Positiivne tagasiside põhjanaabritelt ning tunnustavad õlalepatsutused Rootsis, Taanis ja Norras panevad rahulolevalt kõhtu sügama. Eestlaslikult võiks oma naba imetlema jäädagi, kui oma liivakast oleks korras. Aga ei ole korras.

Ühe näitena kasvõi riigiportaali eesti.ee e-teenuste analüüs, millest selgus, et kõigest 30 protsenti teenustest on arusaadavad ja mugavad kasutada. 50 protsendi teenustega saab läbi häda hakkama ning 20 protsenti teenustest võiks keskkonnast eemaldada, kuna nad lihtsalt ei tööta. See statistika peegeldab Eesti e-teenuste levinud arendusmetoodikat, kus koos uue määrusega kirjeldatakse andmevormi, mis pärast veebi paiskamist järjekordse e-teenusena virtuaalset tolmu koguma jääb.

Erinevalt Eestist jälgivad ja mõõdavad taanlased oma avalike teenuste (NB! mitte ainult e-teenuste) kasutust korralikult ja püüavad teenust ümber kujundades pidevalt kasutajakogemust parendada ning teenuse tükihinda vähendada.

Rootsis liigub paljudes kohtades veel paber, kuid avalikku teenust püütakse pakkuda märkamatult, iseenesest mõistetavana. Näiteks lapse sündides jääb arusaamatuks, miks peab Eestis (erinevalt Rootsist) lapse ema esitama taotluse sünnitoetuse ja vanemapalga saamiseks. Sünd on ju fikseeritud, isikukood välja antud ja enamikul juhtudel on riigil kogu info olemas, et ise taustsüsteemis kõik rahaasjad korda ajada.

Soome puhul ei tasu pisiasju võrreldagi. Nende hariduse kvaliteet ja teadusarenduspoliitika lummavad endiselt. Pikkuveli Viro’l on, millest õppust võtta, ka IKTs.

Et teineteise kogemusest veel rohkem kasu saada, tegi Eesti hiljuti Soomele ettepaneku arendada riigi infosüsteemide baasteenuseid ühiselt. Näiteks planeerib Riigi Infosüsteemi Amet luua juba kuuenda versiooni X-tee platvormist. Kuna Soome mõlgutab mõtteid Eestiga samalaadsele IT-arhitektuurile üle minna, siis oleks mõistlik arenduskulusid ning kogemusi omavahel jagada. Lisaks oleks see maailmas ainulaadne koostöö- ja teadmusprojekt.

Aga just sellist «maailma ainulaadsust» Eesti vajab ning mitte ainult Eesti, vaid kogu Põhja-Euroopa. Üksikutel brändidel on globaliseeruvas maailmas raske läbi lüüa ja seetõttu sõltub nende äri edukus tihti just riigi või piirkonna mainest. Nii nagu Saksamaa on kvaliteedi sünonüüm või Jaapan võrdub kõrgtehnoloogiaga, on Põhjamaad läbi aegade paistnud silma oma innovaatilisusega (Volvo, Nokia, Skype jne).

Põhjamaade piirkonna konkurentsivõime hoidmine ja kasvatamine on viimasel ajal üha rohkem päevakorral olnud. Viimasel vastavasisulisel Stockholmi konverentsil leiti, et piiriülene ühine infoühiskonna arendamine võib olla üks edu võti ning Soome-Eesti ühiskatsetused oleksid teed rajavad edulood. Olgu siis teenus vastastikku tunnustatud digiallkiri, mis asjaajamist oluliselt lihtsustaks, või piiriülene digiretsept.

Pikkuveli Viro treeneriks ei kipu. Küll aga sobib tragi väikevend tegema teistega koostöös palliplatsil mehetegusid Põhjamaade piirkonna innovaatilise maine nimel, mitte nühkima varumeeste pinki.

Tagasi üles