/nginx/o/2010/02/02/305539t1h8aa8.jpg)
Toivo Kalmo kirjutab Postimehe arvamusportaalis vaieldes vastu õiguskantsleri seisukohale Tartu rahu ja uue piirilepingu küsimuses, et Eesti ja Venemaa võiksid ehk alustada rahuläbirääkimisi.
Toivo Kalmo: Eesti ja Venemaa võiksid alustada rahuläbirääkimisi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loen õiguskantsleri seisukohta, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sh Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega. Tõepoolest, meie põhiseaduse § 122 ütleb, et EV piir määratakse Tartu rahulepingu JA teiste lepingutega. Kui nüüd leppida kokku Tartu rahulepingust erinev piir, tähendab see Tartu rahulepingu artikkel 3 muutmist. Kui mingit lepingut muudetakse, tähendab see vana lepingu kehtivuse lõppu ja uue lepingu sõlmimist. Uues rahulepingus võiksid küll kõik artiklid peale artikkel kolme jääda endisteks, aga see pole siiski enam 1920. a. Tartu rahuleping. See tähendab, et pärast uue piirilepingu sõlmimist kaotab 1920. aasta Tartu rahuleping automaatselt kehtivuse ja asendub uue lepinguga. Taoline asendamine eeldab, et ka põhiseaduses tehakse vastav parandus ja Tartu rahulepingu asemel kirjutatakse sinna uue lepingu nimi. See ei ole veel kõik. Tartu rahuleping ei puuduta mitte ainult Eesti ja Vene kahepoolseid suhteid, vaid leping on ka rahvusvaheliselt registreeritud. Niisiis, pärast lepingu sõlmimist peavad lepingupooled üheskoos taotlema Tartu rahulepingu tühistamist ja selle asendamist uue lepinguga. Rahulepingute muutmise kõnelusi ei nimetata piirikõnelusteks, vaid rahuläbirääkimisteks. Seega, kui eesti rahvas soovib piiri muuta, peavad Eesti ja Venemaa pärast piiriteemaliste konsultatsioonide lõppu alustama rahuläbirääkimisi. Kui need on edukad, siis peab muutma põhiseadust ja alles pärast seda saab alla kirjutada leppe Venemaaga, mis muudab piiri. Õiguskantsleri hinnangust lähtudes tunduvad mulle need sammud ainuvõimalikud. Piir on Tartu rahulepingu orgaaniline osa ja mõne «tehnilise sätte» muutmine purustab paratamatult kogu lepingu. Meie poliitikud räägivad aga, et me lõhume küll muna ära, aga see jääb ikkagi terveks. Arvan, et niisugune kinnitus ei ole juriidiliselt vettpidav.