FOTO: AFP/SCANPIX

Stockholmi eeslinnades märatsevad kambad tekitavad põliselanikes nõutust. Tegemist on ju valdavalt esimese või teise põlve immigrantidega, kellele Rootsi riik on andnud võimaluse end heaoluühiskonnas sisse seada.

Ühest küljest võib, jah, mõelda, et mis neil nüüd viga on? Saab ju õppida keelt ja täiendada haridust. Näib aga, et sellest jääb väheks. Omaette eeslinnades askeldades kipub elu ühekülgseks ja emotsioonituks jääma, ka lisandub kõrvalejäetuse tunne. Kivide loopimise ja autode süütamisega saab end nähtavaks teha. Kuid rootslastes tekitab nende käitumine mittemõistmist.

Ametivõimudele on aga saadetud selge sõnum integratsioonipoliitika puudulikkusest. Millise järelduse teevad mürgeldamisest teised erakonnad paremäärmusliku Rootsi Demokraatide partei kõrval, saab ilmselt näha 2014. aasta üldvalimiste programmidest.