Triin Oppi: töötuse ja tõrjutuse mäss

Triin Oppi Foto: Erakogu

Välismaal sündinuid 65 protsenti. 15–24-aastastest noortest umbes 20 protsenti ei tööta ega õpi. 10,2 protsenti 25–64-aastastest elanikest on töötud. Need on arvud Husbyst, Stockholmi linnaosast, mille noorterahutused on tõmmanud rahvusvahelist tähelepanu ning vallandanud spekulatsioonid Põhjamaade heaoluoaasi silmakirjalikkusest.

Toodud arvud pärinevad Rootsi statistikaametist ja Stockholmi linnavalitsusest. Veel arvudega mängides võiks lisada, et kui juurde arvestada need Husby elanikud, kelle vanemad on välismaal sündinud, tõuseb sisserändaja taustaga inimeste protsent 85ni.

Palju ei erine pilt teistes Stockholmi eeslinnades, kus noored on viimaste ööpäevade jooksul süüdanud kümneid autosid ja maju ning loopinud politseinikke ja tuletõrjujaid kividega.

Lihtsamast lihtsam on siinkohal tõmmata võrdusmärki ulatusliku sisserände, läbikukkunud lõimumise, vihaste ja hariduseta noorte meeste vahele. Sõnakõlks läbikukkunud multi-kultist on kujunenud Euroopas stambiks, millega on mugav selgitada ja põhjendada enamikku ühiskondlikke probleeme.

Heaoluriigi mudelit ülistava ja lahke sisserändepoliitikaga Rootsil tuleb rahutuste keskel seista terve senise väärtustepagasi eest ning tunnistada kitsaskohti. Iseenesest ei ole noorte vihapurskes midagi üllatavat, võiks isegi küüniliselt tõdeda, et see oli aja küsimus.

Juba mõnda aega on Rootsi, aga ka kõigi teiste Põhjamaade valitsused tunnistanud, et ulatuslik ja süvenev noorte tööpuudus on üks suuremaid ohte. Noortel on raske tööturule siseneda, veelgi lootusetumas olukorras on korraliku hariduseta noorukid.

Neil ei ole tegevust, tööd – kannatab eneseusk, süveneb meeleheide. Ja see ei käi ainult sisserände taustaga noorte kohta. Kogemusteta ja pikaaegsete töötute arv on tõusuteel.

Rootsi puhul valavad veelgi õli tulle politsei ja probleemsete piirkondade elanike keerulised suhted. 69-aastase vägivaldse meesterahva surm politseiniku kuuli läbi Husbys kõlab pigem viimase tilgana karikas või ettekäändena.

Rootsi ajakirjandus on viimastel aastatel pidevalt vahendanud uudiseid politseinike väidetava liigse jõu kasutamise või üleoleva suhtumise kohta erinevates linnades.

Väidetavalt on politseinikud kutsunud sisserännanud noori rassistlike ja solvavate sõnadega, nagu «ahvid», «neegrid», «rotid» jne. Samas ei õigusta miski vägivalda ja võõra vara rüüstamist.

Husby noorte vägivallalaine taga on lõhede süvenemine Rootsi ühiskonnas. Kriitiline mass ühiskonnast tunneb, et neil ei ole tulevikuväljavaateid, sest nad ei saa tööd ning neil puudub sageli distsipliin hariduse ja kogemuse saamiseks. Asjad on viltu läinud juba varajasel kooliteel. Rootsi moderaatide koalitsioonivalitsus on üritanud tööturgu elavdada maksude ja sotsiaaltoetuste muutmisega, kuid need ei ole andnud oodatud lahendust.

Rootslased valivad parlamenti järgmise aasta septembris. Husby rahutused on teravalt esile toonud võimul oleva valitsuse komistuskivid: noorte tööpuudus, tõrjutuse tunne, haridussüsteem ning neist tingitud süvenevad lõhed ühiskonnas.

Rahutuste taandamine sisserändajatele ja läbikukkunud multi-kultile on pea liiva alla peitmine.

Autor väljendab artiklis isiklikke seisukohti.