Velda Buldas

FOTO: Erakogu

Kes on Eestis maksupettusi ja optimeerimist enim aktsepteerivad inimesed Eestis ning milliseid skeeme kõige rohkem kasutatakse, kirjutab Postimehe arvamusportaalis sel teemal uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Velda Buldas.

Maksupettuste ja maksude optimeerimise tajumise küsitlusuuring viidi läbi 2012. aasta detsembrist kuni 2013. aasta märtsini, läbiviijateks olid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Velda Buldas (pettuste osa uuring) ja magistrant Arvo Kivar (optimeerimise osa uuring).

Uuringu tulemused näitavad, et elanikud tajuvad erinevaid maksude optimeerimise ja maksupettuste skeeme erinevalt. Kõige vähem eetilisteks peeti suure ulatusega käibemaksu pettuste skeeme (st arvevabriku loomist ja suureulatuslikku käibemaksu pettuslikku tagasiküsimist), elanike keskmised hinnangud jäid 1,7 ja 2,0 vahele. Kõige tolerantsemalt suhtusid elanikud kirjeldatud pettuseskeemidest dividendide maksmisesse töötasu asemel. Viimatinimetatud skeemi võib aga samal ajal pidada ka maksude optimeerimisskeemiks, selle klassifitseerimine üheks või teiseks sõltub selle agressiivsusest. Samuti suhtusid elanikud pettustest tolerantselt väikeseulatuselistesse eraisikute poolt läbiviidavatesse pettustesse nagu üüritulu varjamine ja metsamüükide deklareerimata jätmine, kus hinnangud jäid 3,7 ja 4,0 vahele, st kujutasid vastavad skeemid endast elanike hinnangul «mõnel juhul mõistetavat käitumist».

Kõige vähem eetilisteks maksude optimeerimisskeemideks peeti tulude suunamist riikide vahel (keskmine hinnang 3,35) ja tululiigi muutmisega seotud skeeme (keskmine hinnang 3,35) ning samuti sotsiaalmaksu tasumist vältivaid optimeerimisskeeme (keskmine hinnang 3,76). Neid kolme optimeerimisskeemide liiki peeti ebaeetilisemaks kui eraisikule kasu toovaid väikeseulatuslikke maksupettusi. Kõige vähem ebaeetiliseks peeti optimeerimisskeeme, kus muudeti tulu tekkimise aega. Seda liiki skeemid said keskmiseks hinnanguks 4,42 ehk siis selliste skeemide kasutamist peeti käitumiseks, mis on midagi täiesti normaalse või mõnel juhul mõistetava käitumise vahel.

Autoritele teadaolevalt ei ole varem nii detailseid uuringuid erinevate optimeerimise ja pettuste skeemide osas läbi viidud. Varasemates uuringutes ei ole nii suurt valikut skeeme hinnatud. Seega ei saa selle uuringu tulemusi võrrelda eelnevate tulemustega. Et käesolevaid tulemusi saaks võrrelda teiste riikide andmetega, tuleks sarnased uuringud läbi viia ka teistes riikides.

Käesoleva uuringu üldistatud järeldustena võib välja tuua, et inimesed suhtusid vähem sallivalt suureulatuslikesse skeemidesse, kus esmaseks kasusaajaks oli ettevõte (st skeemid ei ole rakendatavad kõigi elanike poolt). Optimeerimise skeemide ja pettuse skeemide hinnangutes eksisteerib kattuv ala, mis näitab, et skeemi seaduslikkus ei ole alati isikutele eetilisuse hinnangu andmisel esmaseks tingimuseks.

Uuring näitab, et pettuste aktsepteerimisel on olulisimaks isikute tunnuseks haridustase, optimeerimisel sugu ja juhtimiskogemus. Iga ja elurajoon ei omanud nii olulist tähtsust. Kuigi, eksisteerib nõrk trend, et vanuse kasvades muutuvad isikud skeemide vastu vähem tolerantseks, samuti eksisteerib trend, et jõukamate piirkondade elanikud pooldavad optimeerimist vähem kui vaesemate piirkondade elanikud, samuti mõjutab optimeerimise aktsepteerimist töötuse määr – mida kõrgem see on, seda enam aktsepteeritakse optimeerimist. Pettuse skeemide aktsepteerimisel on viimatinimetatud trendid nõrgemad. 

Samuti näitavad tulemused, et hüpoteetiline isik, kes enim aktsepteerib maksupettusi Eestis, erineb mõnevõrra isikust, kes aktsepteerib enim maksude optimeerimist. Mõlemal juhul on tegemist juhtimiskogemust omava mehega, kuid pettusi aktsepteerivad enim väga noored (kuni 25 aastased), optimeerimist kas üle 65-aastased või 26 – 45 aastased. Samuti on neil kahel hüpoteetilisel isikul erinev haridustase (pettusi aktsepteerivad enim keskharidusega isikud, optimeerimist kõrgharidusega) ja elupiirkond (maksupettusi enim aktsepteeriv isik elab Läänemaal või Tartus, optimeerimist aktsepteeriv isik Lääne-Virumaal).

Nii pettusi kui optimeerimist kõige vähem aktsepteeriva inimese profiil oli sarnane – hüpoteetiliseks isikuks on üle 65-aastane algharidusega naine, kes ei oma juhtimiskogemust ja elab Kesk-Eestis. Kuna isiku profiili otsingutel on läbi viidud piisavalt eelnevaid uuringuid, on võimalik käesoleva uuringu tulemust eelnevatega võrrelda ning võib väita, et käesoleva uuringu tulemused on kooskõlas eelnevate uuringute peamiste trendidega soo, hariduse ja juhtimiskogemuse osas. Vanus ei andnud selles uuringus väga selgeid eristumisi ja pigem võib väita, et uuring näitas, et vanus ei ole Eestis oluliseks tingimuseks maksude vähendamise skeemide aktsepteerimisel.

Seega kinnitas käesolev uuring eelnevate uuringute tulemusi maksupettusi (ja optimeerimist) aktsepteerivate isikute profiili osas. Uuring oli aga autoritele teadaolevalt esimeseks katseks käsitleda kompleksselt ja detailselt erinevate maksude vähendamise skeemide tajumist detailselt skeemide lõikes.

Uuringu läbiviimisest

Küsitlusuuringu viisid autorid läbi online keskkonnas (kodulehel http://maksundus.wordpress.com/). Online küsimustik oli avatud perioodil 10.12.2012-31.03.2013. Uuringust anti teada meedia kaudu ja Facebooki kaudu. Käesolev kokkuvõte oli kahe paralleeluuringu tulemuste võrdluse kokkuvõte.

Küsimustikus kirjeldati 15 maksupettuste skeemi ja 12 maksude optimeerimisskeemi, milelle vastajatel paluti anda hinnangud 5 palli süsteemis: 1 – äärmiselt ebaeetiline, agressiivne ja jõhker; 2 – väga ebaeetiline; 3 – ebaeetiline; 2 – mõnel juhul mõistetav käitumine; 5 – normaalne käitumine. Uuringus kasutatud skeemide kirjeldused on toodud lisades 1 ja 2. Skeemid on liigitatud teo liigi, maksu, ulatuse ja esmase kasu saava isiku alusel.

Et oleks võimalik analüüsida vastajate profiile, olid küsimustiku alguses toodud ka mõned küsimused vastaja isiku kohta: vastaja sugu, vanust, haridust, juhtimiskogemust ja elupiirkonda puudutavad küsimused. Kuna vastamine oli täiesti vabatahtlik, ei olnud võimalik kavandada võrdse suurusega elanikkonna gruppe. See on kahtlemata uuringu puuduseks, samas võib eelisena rõhutada tõenäolist ausate vastuste suurt osakaalu, kuna isikutel ei olnud põhjust karta, et nende isikud tuvastatakse (vastamine toimus läbi interneti kõigile ligipääsetavas dokumendis google-dock-s). Samuti võib uuringu plussidena välja tuua vastajate võimalust valida (a) kas osaleda küsitluses ja (b) millal vastata. Ka olukordade täpne kirjeldamine ei jätnud vastajatele võimalust mõista olukordi erinevalt, lisaküsimuste esitamine oli samas võimatu.

Pettuseskeemidele  hinnanguid andnud isikuid oli kokku 177, optimeerimisskeemidele 137. Vastanute jagunemine piirkondlikult, ealiselt, sooliselt, hariduslikult ja juhtimiskogemuse alusel on toodud järgneval joonisel.

Joonis. Vastanute arv erinevates gruppides.