Demokraatide ühenduse liige Deniss Boroditš.

FOTO: Peeter Langovits

Inimarengu aruanne näitab, et peame muutma riigi senise «esiliiga» taktika «kõrgliiga» oma vastu, et jõuda arengus euroliidu keskmisele järele kiiremini kui sajakonna aasta pärast, kirjutab riigikogu liige Deniss Boroditš (MTÜ Demokraadid).

Kuigi president Toomas Hendrik Ilves värskelt avaldatud inimarengu aruannet kommenteerides ütles, et Eestil on läinud tegelikult hästi, on minu hinnangul liialt ennatlik praeguse  olukorraga rahul olla. Nõustun presidendiga selles osas, et silmas tuleb pidada seda, kust Eesti alustas, palju saavutas, kuhu jõudis jne, ning tunnustada riiki selle eest.

Samas tuleb endalt küsita, et kas see, kuhu oleme jõudnud on unistuste piir või soovime enamat. Ehk meie ees on kaks suunda, esimene on muidugi lihtne- leppida olukorraga ja ka tulevikus edukuselt «võistelda samas liigas» Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerikaga. Sellisel juhul võime purjetada vanaviisi edasi.

Teine stsenaarium on alati raskem ehk astuda samm edasi ja püüelda Põhjamaade poole. Me peame püüdlema Lääne-Euroopasse ka inimeste tervisenäitajate ja eluea, sissetulekute ja töö tootlikkusega. Selleks on aga vaja muuta «esiliiga» taktika «kõrgliiga» taktika ja tegudele. Aruanne näitab selgelt, et kui Eesti jätkab sama mudeli järgi ning hoiab senist tootlikkuse ja majanduse absoluutkasvu taset, siis jõuame Soomele järele ligikaudu neljakümne aasta pärast, EL-i keskmisele tasemele jõudmiseks kuluks aga sadakond aastat.

Oluline on aru saada, et ilma tootlikkuse ja majanduse absoluutkasvuta ei suuda riik parandada  ei tervist ega inimese eluiga, rääkimata sissetulekutest ja heaolust. Naiivne on arvata, et «võluri» abil ehk tulude ümberjaotusega heaolu riigis paraneb. Seoses sellega tuleb mulle meelde üks matemaatika põhitõdesid, et liidetavate järjekorrast summa ei sõltu ehk riigil üldine võimekus selle matemaatilise mänguga ei suurene.

Selle saavutamiseks on aga erasektori kõrval  oluline roll riigil. Riik peab looma soodsa õigusliku ja majandusliku keskkonna, tagama eesmärkide saavutamiseks kõrgharitud inimvara ning tegutsema Eesti ettevõtete «advokaadina» teistes riikides, soodustades meie ekspordivõimalusi ning seda erasektoriga käsikäes, mitte käsi väänates.

Loodan, et aruandes toodud näited ning järeldused ei jää iga-aastaseks  meedia «nädala» aruteluks, vaid paneb mõtlema ning tegutsema sellel suunal, et igal järgneval aastal oleksime «kõrgliigale» lähemal.

Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal riigikogu liikmetelt, millised olid nende olulisemad tähelepanekud Eesti inimarengu aruandest ning mis järeldusi nad selle andmekogu põhjal teevad.