Jüri Ratas

FOTO: Peeter Langovits

Eesti arengu tagamiseks tuleb ennekõike keskenduda ebavõrdsuse vähendamisele ning olukorra parandamiseks on vaja senisest suuremat riigipoolset sekkumist, kirjutab riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) Postimehe arvamusportaalis.

Eesti koht inimarengu indeksi pingereas ei ole viimastel aastatel muutunud – asume jätkuvalt võrdlemisi kõrgel 33. kohal. Ühest küljest näitab see, et Eesti on õiges suunas liikunud, aga samas näeme, et Põhjamaade ning Lääne-Euroopa edukamate riikideni on veel pikk tee minna.

Kindlasti on Eesti rahval ja riigil potentsiaali tänasest kohast kõrgemale tõusta, aga see ei tohi olla eesmärk omaette. Eesti riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb vaadata numbrite sisse ning statistilise keskmise asemel ennekõike keskenduda ebavõrdsuse vähendamisele. Me ei saa oma kodumaa arenguga rahul olla, teades, et 2012. aastal lahkus Eestist üle 10 000 inimese ning suur osa noori lükkab majandusliku ebakindluse tõttu pere loomist üha kaugemasse tulevikku.

Eesti inimeste elukvaliteedi reaalseks parandamiseks peame suutma lahendada mitmeid siseriiklike väljakutseid. Ma pean ennekõike silmas negatiivset loomulikku iivet, üha kasvavat väljarännet, rahva terviseprobleeme ning jätkuvaid lõhesid Eesti ühiskonnas.

Maailmavaatest tulenevalt leian, et olukorra parandamiseks vajame senisest suuremat riigipoolset sekkumist. Vaba turg üksinda ei lahenda ebavõrdsust ühiskonnas ning ei vii meid lähemale (igati õigustatult) eeskujuks seatud Põhjamaadele. Riigi arengu suunamisel on oluline roll nii kohalikel omavalitsustel, Vabariigi Valitsusel kui ka riigikogul.

Eesti inimarengu aruannet lugedes näeme, et lisaks minu poolt väljatoodud sõlmprobleemidele vajab riigijuhtide tähelepanu ka meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamine ning haridusliku ebavõrdsuse (kõrghariduseni jõuab kaks korda rohkem naisi kui mehi) vastuolu lahendamine. Muret tekitab veel naiste ja meeste eeldatava eluea ligi kümneaastane vahe ning abieluväliste sündide suur osakaal, mis on Eestis 2011. aasta andmetel 60 protsenti.

Lahendustest rääkides usun, et Eesti ühiskonna tasakaalus arengu tagamiseks on ülioluline tänasest suurem rahva kaasamine otsustusprotsessidesse. See tõstaks inimeste usaldust oma riigi vastu ning suurendaks rahva ühtekuuluvustunnet. Samal ajal aitaks erinevate kodanikuühenduste, teadlaste, arvamusliidrite ja aktiivsete inimeste panus parandada ka langetatavate otsuste kvaliteeti ning kandepinda.

Kokkuvõttes soovin rõhutada, et ühtegi statistilist numbrit või väidet ei tohi kunagi võtta puhta kullana. Küll aga leidub Eesti inimarengu 2012/2013 aruandes mitmeid huvitavaid võrdlusi ja analüüse, mida tasub meil kõigil oma igapäevases töös arvesse võtta.

Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal riigikogu liikmetelt, millised olid nende olulisemad tähelepanekud Eesti inimarengu aruandest ning mis järeldusi nad selle andmekogu põhjal teevad.