Mart Noorma

FOTO: Sille Annuk

Kas oligi nii, et Eesti entusiastlikud tudengid tulid lihtsalt kokku ja tegid ülikoolide õppelaborites saadaolevate vahendite abil Eestist kosmoseriigi? Väga lihtsustatult öeldes oli tõesti nii. Kuid tegelikult poleks ESTCube-1 kunagi valminud, orbiidile jõudnud ega kosmoses edukalt tegutsema hakanud ilma paljude inimeste, asutuste ja firmade toetuseta. Oma panuse on andnud iga Eesti maksumaksja. Nii olekski õigem öelda, et kosmoseriigi kodanikeks saime vaid eduka, nii riigi- kui poliitikaülese koostöö tulemusena, ja Eesti satelliit kosmoses on meie kõigi ühine saavutus.

Juba üksteist päeva kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kelle noorte inseneride teadmiste ja oskuste tase ning teotahe on võimaldanud välja töötada ja edukalt valmistada Maa iseseisva tehiskaaslase. ESTCube-1 tegutseb orbiidil edukalt ning iga päevaga saavad satelliidi loojad kosmosest andmeid oma töö tulemuste kohta.

Peale teadustulemuste on ESTCube-1 andnud ligi sajale reaalvaldkonna üliõpilasele hindamatu praktilise kogemuse tööst rahvusvahelises arendusprojektis. Kindlasti rõõmustab enamik eestlastest ka Eesti järjekordse eduloo üle, mis on leidnud positiivset kajastamist väga paljudes meediaväljaannetes üle kogu maailma. Nüüd tahaksin Eesti tudengisatelliidi projekti meeskonna nimel esile tõsta neid, kelle panus on selle võimalikuks teinud.

Kõigepealt täname kogu Eesti rahvast. See pole kindlasti mitte sisutühi klišee. Kui arvutada kokku kosmoseprojekti kulud alates selle väljakuulutamisest 2008. aastal, siis tuleb välja, et iga eestimaalane on andnud oma riigimaksude kaudu igal aastal keskmiselt kolm eurosenti tudengisatelliidi programmi toetuseks.

Moraalne toetus aga on hindamatu. Paar päeva tagasi astus kaupluses minu juurde üks härrasmees, soovis õnne ja rääkis, kuidas tema poeg nüüd kodus koos temaga säraküünaldest rakette ehitab. Selline tagasiside tudengisatelliidi teadust populariseerivale rollile andis palju positiivseid emotsioone. Loodame, et selle lapse jaoks saavad koolis reaalained nüüd palju praktilisema tähenduse.

Järgmiseks tuleb tunnustada poliitikuid. Eesti tudengisatelliidi programm sai alguse muuhulgas soovist aidata Eesti riiki liitumisel Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), andes tulevastele inseneridele ja ettevõtjatele teadmisi kosmosevaldkonnast. Põhjalik rahvusvaheline audit viis aastat tagasi näitas Eesti ettevõtete ja teadusasutuste häid võimalusi panustada Euroopa kosmosetööstuse arengusse, mis omakorda toob kaasa paremad ärikontaktid rahvusvaheliste tehnoloogiafirmadega – see on hea alus uute töökohtade loomiseks Eestis.

Mõistes nii kõrgtehnoloogilise kosmosetööstuse potentsiaali Eestile kui ka tudengisatelliidi projekti hariduslikku ja reaalharidust populariseerivat mõju, on poliitikud peaaegu kõigist juhtivatest parteidest vajalikel hetkedel toetanud koostööd kosmoseagentuuriga. Ene Ergma on ESTCube-1 projekti tudengeid alati aidanud nii moraalselt kui ka otseselt – paljuski tänu tema kontaktidele ESA peadirektoriga võeti Eesti tudengisatelliit kanderaketi Vega pardale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi heakskiidul sõlmiti koostööleping Euroopa Kosmoseagentuuriga, mille osaks on saanud ka ESTCube-1 arendamine. Peaminister Andrus Ansip on tudengisatelliidi projekti Eesti teadus- ja arendustegevuse aastaülevaates positiivses võtmes esile toonud. Omaaegne majandusminister Edgar Savisaar oli nende hulgas, kes algatasid kosmoseagentuuriga koostöölepingu sõlmimise.

Suure panuse on andnud kolm ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), haridus- ja teadusministeerium ja välisministeerium.

MKM tähtsaim panus kosmosetööstuse valdkonda on muidugi koostöölepingu sõlmimine Euroopa Kosmoseagentuuriga. Samuti on ministeeriumi haldusalas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mille väike kosmosebüroo korraldab muuhulgas koostööd ESAga. Büroo juht Madis Võõras, kes on ka Eesti delegaadiks ESA juures, korraldas osavalt ära ESTCube-1 üleslennutamise läbirääkimised ja formaalsed üksikasjad.

Kuid vähem teatakse sellest, et tudengisatelliidi tõttu on MKMi ametnikud pidanud viima Eesti seadusandlikud aktid kooskõlla kosmoseriigi staatusega. Koos tehnilise järelevalve ameti spetsialistidega muudeti kahte raadiosidet puudutavat määrust – tarvis oli lisada kosmosesatelliit võimaliku raadiosignaali allikana.

Tuli ka luua Eesti kosmoseaparaatide register, mis sisaldab praegu ühte kuupsatelliidi tüüpi kosmoselaeva. Minister pidi saatma formaalse kirja Euroopa Kosmoseagentuuri, deklareerides Eesti kosmoseaparaadi ainult rahumeelseid eesmärke. Kõrvalepõikena ka sellega seotud lõbus lugu: ESTCube-1 pardal olevaid süütuid, kuid hirmuäratava nimega elektronkahureid paluti sellest hetkest alates nimetada ametlikult pigem elektronikiirguriteks.

Välisministeeriumi inimesed eesotsas Paul Elbergiga olid juba ESTCube-1 sünni juures 2008. aastal. Kuid tulevase kosmoseriigina tuli Eestil liituda ka ÜRO kosmose rahumeelse kasutuse kokkuleppega, mille välisministeeriumi spetsialistid vajaduse tekkides kiirelt ära korraldasid. Ees ootab veel ametliku kirja koostamine ÜRO peasekretärile, millega antakse formaalselt teada uuest objektist Maa orbiidil. Ka haridus- ja teadusministeerium on probleemipõhise õppe kontseptsiooni esindavat tudengisatelliidi projekti ning eriti selle loodusteadusi populariseerivaid tegevusi toetanud.

ESTCube-1 loomise tegi võimalikuks paljude ettevõtete ja ettevõtjate toetus mitmes vormis. Kõige tähtsam tudengite jaoks oli ikkagi signaal, et ka ettevõtjate arvates teeme õiget asja. Nagu näiteks ESTCube-1 tiimile antud aastaauhind Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, mis ühendab enamikku tudengite tulevastest tööandjatest, ASi Regio stipendium meie elektroonikatudengile, Skype’i stipendium meie tudengi õpinguteks Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis jne.

Eriti märgiline oli koostöölepingu sõlmimine rahvusvahelise tarkvaragigandiga CGI, mille tulemusel sündis uue põlvkonna kosmosemissioonide juhtimistarkvara. Firma Elvior lubas kasutada oma testimistarkvara ning juhendas tudengeid. Stoneridge Electronics aitas katsetada satelliidi vibratsioonitaluvust. Tartu Teaduspark toetas tudengeid raskel ajal, valmistades ESTCube-1 korpuse esimese katseeksemplari tasuta.

Tänada on veel nii paljusid, nagu näiteks Tartu observatooriumi teadureid ja direktor Anu Reinartit tudengite toetamise ja juhendamise eest, Eesti Raadioamatööride Ühingu liikmeid, rahvusvahelisi partnereid jne, kuid kahjuks piirab meid ajalehe maht.

Selle arvamusartikli eesmärk aga oli näidata, et kosmoseriik Eesti ei ole ainult sõnakõlks, vaid sümbol väga paljude inimeste koostööst inspireeriva eesmärgi nimel. Inspiratsiooniallikaks tegijatele ja toetajatele on aga teadmine, et tehtud töö ja nähtud vaev muudab maailma paremaks. Ja lisaks on kosmosetehnoloogia arendamine muidugi ka lihtsalt vastupandamatult põnev.

Autor on Tartu observatooriumi vanemteadur, Tartu Ülikooli dotsent, ESTCube-1 projekti juhendaja.