E-riik pole tehnoloogiline uuendus, vaid arusaamade muutus

E-Riigi Akadeemia tähistas lõppeval nädalal konverentsiga kümnendat tegutsemisaastat. Nende aastatega on akadeemia viinud e-riigi ehitamise teadmist ja kogemust SRÜ riikidesse, Ida-Euroopasse, Balkanile, Aasiasse ja viimastel aastatel ka Lääne-Euroopasse.

E-valitsus ei tähenda üksnes infotehnoloogilist muutust, vaid põhimõttelisi muudatusi riigivalitsemise süsteemi toimimise põhimõtetes. Kogemus näitab, et e-riigi ehitamisel on edukad olnud need riigid, kes on olnud valmis muutma valitsemissüsteemi tänapäevasemaks. Läbi kukkunud on aga need riigid, kes on püüdnud kasutada infotehnoloogiat juba väljakujunenud süsteemile moodsama fassaadi andmiseks. Ajast ja arust bürokraatiamasin muutub infotehnoloogiliste vahendite mängu tulles pahatihti veel keerulisemaks ja arusaamatumaks.

Edutud on ka need riigid, kes püüavad e-riiki kampaania korras üles ehitada. Just nagu kampaania korras ei ehita demokraatiat, ei saa kampaania korras ehitada ka riigi ja inimese suhtlemise uusi aluseid.

Oluline on põhimõtteline muutus ja seda kahes suunas: kuidas riik saab osutada teenuseid lihtsamini ja selgemini ja kuidas inimene saab omakorda mõjutada riigijuhtimist ja selle suundi.

On väga vähe teemasid, mis puudutavad vaid üht ametiasutust või ministeeriumit. Valdavat osa teemasid inimese ja riigi suhtlemises – olgu see pereelu või inimese kui tarbija probleemid või maalähedase eluga seotud temaatika – kogunevad kokku omavalitsuse ja mitme ministeeriumi haldusalasse.

Kuni muutub kõigest suhtlemise kanal – asutuste ja ametnike uste kulutamise asemel peab neile asutustele ja ametnikele saatma e-kirju, ootama vastuseid, saatma uusi – ei ole muudatustest suurt kasu, inimese-riigi suhtlemise põhimõte ei muutu. Muutus tekib siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse institutsioonid on koos tööle pandud ja nendega suhtlemine on inimese jaoks muutunud lihtsaks, arusaadavaks, bürokraatiavabaks. Süsteemne muutus algab viisist, kuidas riik teenuseid pakub. Kuid see on alles pool e-riigist.

Teine pool on see, kuidas inimesed saavad mõjutada riigi toimimist, ja mitte üksnes valimiste ajal, vaid ka valimiste vahel. E-demokraatia saab töötamiseks kasutada interneti sotsiaalvõrgustikke, mis võimaldab koondada inimeste seisukohti kõikvõimalikes küsimustes paremini kui mis tahes muu senine demokraatlik mehhanism. Ühesuguse maailmavaatega inimesed saavad koonduda kodanikualgatusteks, mis omakorda saab mõjutada riigijuhtimise süsteemi.

IT-visionäär Linnar Viik mainib tänases Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK, et üks valitsuse tähtsaid rolle on luua mitte piiranguid, vaid arengut soodustavat keskkonda. Sama puudutab ka e-demokraatiat ja e-kogukondade tekkimist.