Helen Talalaev

FOTO: Erakogu

See, kui lubada samasoolistel paaridel koosellu astuda, ei võta kelleltki midagi ära, küll aga lisab meie ühiskonda turvalisust, kirjutab Eesti LGBT Ühingu president Helen Talalaev Postimehe arvamusportaalis, kritiseerides hiljutist homovastast allkirjakampaaniat.

Sel nädalal anti riigikogu esimehele Ene Ergmale üle inimeste allkirjad, kes olid olnud vastu samasooliste paaride kooselu tunnustamisele perekonnana. Perekonna väärtustamise sildi all on inimesed andnud allkirja kooseluseaduse vastu, tihti ilmselt lõpuni mõistmata, mille vastu nad õigupoolest on. Traditsiooniline perekond ehk ema-isa ja laps(ed) on väärtuslik ja seda tuleb hoida, see aga ei tohi toimuda teiste peremudelite halvustamise teel, sest vastandamine ei vii meid Eesti ühiskonnas edasi.

Mõistagi on rõõm näha, et nii paljud Eesti inimesed perekonda väärtustavad. Pere ongi ju sageli see koht, kuhu me läheme oma rõõmude ja muredega, kust saame oma arusaamise heast ja kurjast, kus võime alati iseendaks jääda. Samas on oluline erinevaid Eestis elavaid perekondi mitte vastandada. Meie kõigi kõrval elab igasuguseid peresid: paljulapselised pered, kärgpered, üksikvanemaga pered, samast soost vanematega pered, kasuvanematega pered, vanavanematega pered. Need pered on kõik väärtuslikud ja vajavad riigi kaitset. Küsimus ongi selles, kui turvaliselt need perekonnad ennast Eestis tunda saavad ja kas riik nende olemasolu tunnustab, kas annab võimaluse olla siin ühiskonnas kaitstud.

Täna Eesti riik ametlikult samast soost vanematega perekondi ei tunnusta ja kaitset neile peredele ei paku, seetõttu on need pered ja nendes kasvavad lapsed haavatavamas olukorras kui paljud teised perekonnad Eestis. Tihti on ka üksikvanemaga perekondadel ja paljulapselistel perekondadel keerulisem hakkama saada – seda nii majanduslikel põhjustel kui ka võimalike negatiivsete hoiakute tõttu, mis ühiskonnas levivad.

Samasooliste paaride kooselust tekkivaid õiguseid ja kohustusi reguleeriv kooseluseadus, mis on justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olnud, kuid tänaseks seisma jäänud, aitaks olulisel määral lahendada praegust olukorda ja oleks ühtlasi selge sõnum ühiskonnale, et Eestis on kõik perekonnad olulised. Kooseluseadus ei võtaks kelleltki midagi ära, kuid lisaks turvalisust Eesti inimestele, kes tahavad siin elada, tööl käia ja ühiskonda panustada, aga samal ajal ka turvaliselt oma pere eest hoolitseda, olgu selle liikmed siis mistahes soost.

Tegelikult on Eestis palju inimesi, kes toetavad suurema üksteisemõistmise poole liikumist. 2012. aasta sügisel avaldatud avaliku arvamuse uuring näitas, et ligi pool Eesti inimestest on kooseluseaduse poolt, kusjuures kõrgharidusega inimeste ja noorte hulgas on toetus veelgi suurem.
Õiguskantsler on juba 2011. aasta maikuus öelnud, et selline olukord, kus samasooliste isikute kooselu on õiguslikult reguleerimata, on põhiseadusega vastuolus. Ka peaminister Andrus Ansip ütles 23. aprillil riigikogus, et samasoolistel paaridel on õigus oma kooselu seaduse järgi reguleeritud saada.

Kooseluseadusega edasi töötamine oleks selge märk selle kohta, et Eestis väärtustatakse kõiki peresid, ka neid, mis traditsioonilisest peremudelist erinevad, kuid mis sellegipoolest ühiskonda panustavad ja meie kõrval oma igapäevatoimetusi teevad.

Eestile on kasulik liikuda hoolivama ühiskonna suunas, kus väärtustatakse kõiki inimesi ja hoitakse kõiki peresid, siis on meie riigis inimestel hea ja turvaline elada. Inimeste ja eri perekondade vastandamine toob aga kaasa valu ja kurbust mitte ainult «ebatraditsioonilistele peredele», aga ka nende vanematele, lastele ja lähedastele.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks andis teisipäevl riigikogu esimehele Ene Ergmale üle enam kui 38 000 allkirja, mis koguti alates novembrist samasooliste paaride kooselu seadustamise vastasele petitsioonile. Tegemist on ühe suurima allkirjade arvuga pöördumisega. Kampaania on kogunud lisaks mõningasele poolehoiule palju avalikku kriitikat, sealhulgas eile inimarengu aruande esitlusel president Toomas Hendrik Ilveselt.