Homses Õpetajate Lehes tuleb juttu nii õpetajate palgatõusust, vigasest teaduspoliitikast kui vähesest eriala omandamisest ülikoolis ja mujal.
Reedene Õpetajate Leht: «palgatõus», külalised hommikumaalt, teadlase hirm
Õpetajate palk suurenes kolme kuuga 22 euro võrra
Aasta kolme esimese kuuga jäi õpetajate keskmine palk haridusministeeriumi andmeil 74 eurot väiksemaks kui riigi palgatoetus võimaldanuks, kuid üle poole omavalitsustest maksis märtsis õpetajatele enam palka kui jaanuaris, mistõttu on töötasu jaanuariga võrreldes keskmiselt 22 euro võrra kasvanud.
Kasvatusteadused laukas
Hiljuti 60. sünnipäeva tähistanud kasvatusteadlane Tiiu Kuurme peab Eesti teaduspoliitikat kasvatusteaduste laukaks. «Mul on mure ja hirm ning ma ei tea, kust abi otsida, sest Eesti teaduspoliitika on osutunud kasvatusteadusele laukaks, millest teadlane ei saa end ise juukseidpidi välja tirida,» kurdab Kuurme.
Koolilõpetajate oskused ei sobi kokku tööandjate vajadustega
Eesti inimeste haridusnäitajad on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt kõrged, 90 protsenti tööealistest inimestest on vähemalt keskharidusega, kirjutab haridusministeeriumi osakonnajuhataja Andres Pung. Paraku on peaaegu kolmandik Eesti tööjõulisest elanikkonnast üksnes üldharidusliku ettevalmistusega ega ole omandanud kutse- või kõrgkoolis mingitki eriala, kirjutab Pung.
Külalised hommikumaalt
Õpetajate Leht kirjutab ka Eesti hariduseluga möödunud nädalal tutvumas käinud kahest noorest Afganistani naisõpetajat. Erinevalt Eestist on naisõpetajaid Afganistanis vähe, sest tüdrukute koolitee lõpeb seal tavaliselt mehelemineku tõttu - laste kõrvalt pole enam mahti õppida ja abielunaise õppimist koos vallaliste tütarlastega ei peeta sündsaks.