Teisipäeva hilisõhtul toimus Moskvas USA välisministri John Kerry ja Vene välisministri Sergei Lavrovi pressikonverents, mille peamine sõnum oli, et sellised tapatalgud nagu Süürias ei saa edasi kesta ja mingi lahendus tuleb leida. Läbimurdeks tuleks lugeda juba sedagi, et ÜRO Julgeolekunõukogus Süüria kohta käivaid otsuseid vetostanud Venemaa oli üldse nõus teemat niimoodi üles võtma.
Sigrid Kõiv: mingi algus
Siiski, Venemaa välistab jätkuvalt sekkumise ja nõude praegune president Bashar al-Assad kukutada. Samas ütles Kerry mõni päev hiljem Jordaania välisministri Nasser Judehiga kohtudes, et Assad üleminekuvalitsusse kuuluda ei saa.
Sellele, et algatus on hea, aga selle väljavaated kesised, on osutanud mitu vaatlejat. Välisministrid küll patsutasid pressikonverentsi lõpus teineteisele õlale, kuid on selge, et nii nad ise kui ka kolmandad riigid nende selja taga on eri meelt. Parema puudumisel on uuesti välja otsitud möödunud aasta suvel sõlmitud Genfi kommünikee, mis näeb ette algatada Süüria valitsuse ja opositsiooni vahel läbirääkimised, moodustada üleminekuvalitsus ning lõpuks korraldada vabad valimised. Toona nimetasid nii Süüria riigimeedia kui ka opositsioon seda lepet läbikukkumiseks ning ilmselt just sel põhjusel jäi paber ka pea aastaks sahtlisse.
Kommentaatorid on möödunud teisipäevast alates jagunenud kaheks. Pessimistid ütlevad, et kui riigid ei tea, mida teha, siis nad korraldavad konverentsi. Optimistid ütlevad, et see kommünikee on alustamiseks sama hea põhjus kui mistahes muu.
Poolehoid kaldub optimistide poole – mitte ainult ohvrite ja põgenike pärast, vaid ka sellepärast, et Iisraeli kannatus näib olevat viimse piirini viidud ning palju suurem regionaalne kriis pandi idanema siis, kui Iisrael nädala eest ründas sihtmärke Süürias. Süüria on iga uue rünnaku puhul ähvardanud «reageerida viivitamatult» kättemaksuga, mis on «jõuline ja valus».
Ent kuidas saada pooled pärast kaheaastast teineteise verreuputamist läbi rääkima? Kes need pooled üldse on? Süüria välisministeerium teatas neljapäeval, et tervitab USA ja Venemaa algatust, samas avaldati ka lootust, et Venemaa püsib oma seniste põhimõtete juures. Assadi viimatised ilmumised avalikkuse ette ei näita, et ta end ebakindlalt tunneks või posti loovutada kavatseks.
Üleminekuvalitsuse moodustamise plaanis ei räägita Assadi lahkumisest, kuid just selle üle pole mässulised valmis läbi rääkima. Mõned loodavad mõõdukamate mässuliste koondumist Süüria Vabastusarmee brigaadikindrali Salim Idrisi selja taha. Ent mässuliste seltskond on palju kirjum ja vähemalt üks osa sellest – Yarmuki Märtribrigaad – hoidis enda käes nelja Golani kõrgendikelt röövitud Filipiinide rahuvalvajat. Brigaadi videoläkituses rahu ei mainitud.