Erakoolid murravad endale teed

Foto: Peeter Langovits

Haridusministeeriumile on laekunud 15 taotlust uue kooli loomiseks. Kaheksa loodavat on erakoolid, mille seas nii koguduste, reaalkoole kui ka üks isevärki külakool, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Koolitusloa on kätte saanud alles kaks riigigümnaasiumi, ülejäänud ajavad usinasti pabereid.

Koolikaardile pürgijatest on tänavu enim kõneainet tekitanud Tallinna reaalkooli naabrusse endisse politseimajja plaanitav reaali põhikool. Ehkki kooli asutaja RK Hariduse MTÜ esitas juba eelmise aasta lõpul haridus- ja teadusministeeriumile poole tuhande leheküljelise dokumentatsiooni, pole koolitusluba senini käes.

«Seoses hoone järk-järgulise renoveerimisega saime päästeameti ja terviseameti tõendid alles märtsis,» lausub kooli avamise küsimustega tegelev reaalkooli täienduskooli direktor Jaana Roht. «Seetõttu on ka menetlusprotsess kestnud kauem kui kaks kuud. Oleme täpsustanud taotlusdokumente ning kohtunud HTM-i esindajatega.»

MTÜ loodab ministeeriumi vastuse saada lähiajal ja on valmis alustama tegevust kohe, kui koolitusluba käes. Praegu ei ole reaali põhikooli ametlikult vastu võetud ühtegi last, kuigi märtsi algul jooksid vanemad koolile tormi, et oma laps kirja panna − hoolimata kõrgest õppemaksust (1490−1790 eurot).

Roht lubab, et õpilaste vastuvõtt algab pärast koolitusloa saamist. Enne seda ei võeta ametisse ka direktorit. Praegu tegeleb kooli avamisega lisaks Rohtile RK Hariduse MTÜ juhatuse liige Alar Tamkivi.

Suvepealinnale oma reaalkool

Reaalkallakuga erapõhikooli loomise plaane hautakse ka Pärnus. Koolitusloa taotluse esitas ministeeriumile Elbumus OÜ, mille asutajaiks on Krediidiinfo andmeil Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Eesti eri paigus koole juhtinud Kalmer Kivi. Gunnar Polma volitas Õpetajate Lehe küsimustele vastama Kivi kui kooli avamisega otseselt tegeleva isiku.

«Kindlasti on Pärnu reaalkooli asutamisel oma roll Tallinna reaalkoolil kui tugeval ja ajalooliste traditsioonidega reaalkallakuga koolil, mis on eeskujuks kõigile reaalhariduse õppesuunal tegutsevatele ja tegutsemist alustavatele koolidele,» lausus Kalmer Kivi. «Muus osas on Pärnu reaalkool, Tallinna reaalkool ja reaali põhikool eraldiseisvad haridusasutused ja erinevate koolipidajatega. Tõsi, Pärnu reaalkooli asutamise idee autoriks ja koolipidajaks oleva Elbumus OÜ üks asutaja on Tallinna reaalkooli kauaaegne direktor, kuid tegemist on selgelt Gunnar Polma kui eraisiku algatusega.»

Esialgu oli kooli aadressiks planeeritud Pargi t 1 asuv ajalooline koolihoone, kuid vahetult enne koolitusloa taotlusdokumentide esitamist selgus, et Riigi Kinnisvara AS ei saa pinda koolile rentida. Uusi ruumivõimalusi pakkus Jaana Tringi erakool aadressil Õhtu põik 5.

«Oleme optimistlikud ja loodame alustada 1. septembril,» ütles Kivi. «Soovime eelkõige keskenduda reaalsuunitlusega põhihariduse andmisele õpilase enesehindamisoskust ja tööharjumuse kujundamist väärtustava õppekava kaudu.»

Kogudused taastavad koole

Uutest tulijatest kogunisti kolm on konfessionaalsed: Tallinnas püha Johannese kool ja Kaarli kool ning Tartu luterlik Peetri kool.

«Aeg on sealmaal, et inimestel on sisemine valmisolek koguduste koole taastada,» lausus EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. «Isiklikud rabelemised on rabeletud ja nüüd on aeg vabatahtlikuks tööks. Kooli loomine on eeskätt vabatahtlike pealehakkamine. Au neile! Tõuke on andnud ka koolisüsteemi ümberkorraldused, erakoolide loomiseks on praegu soodus aeg.»

Tartu Peetri koguduse juures on kool tegutsenud ka 20. sajandi algul (avati ülikooli rektori Heinrich Koppeli eestvedamisel 1906, tegevus lõppes 1940). Nüüd alustab kool Maarja koguduse rendipinnal Õpetaja tänavas kümne lapsega 1. klassis ja enam kui 30 lapsega kahes lasteaiarühmas. Katseid uude kooli ei tehta, küll aga kutsutakse pered vestlusele. Vastuvõtul on eelistatud luterlike koguduste liikmete ja kristlikke põhiväärtusi hindavad lapsed.

Luterliku Peetri kooli loojaile annab kindlustunnet kaks aastakümmet tegutsenud Tartu katoliku kooli menu lapsevanemate seas. Õpetaja Toominga sõnul on koolitusloa taotlemine käinud samm-sammult, suuremate tõrgeteta. Tärmin on 1. august.

Tallinna vanalinnas tegevust alustav püha Johannese kool (PJK) sai alguse lapsevanemate ja õpetajate ideest rajada kool, mis võimaldaks saada hea hariduse, aga mitte iga hinnaga. Haridusele ei tooda ohvriks lapse loomulikku ja terviklikku arengut, suurendada tahetakse kooli- ja elurõõmu ning vältida kaotajate tootmist.

Kooli eestvedaja Liivika Simmul on olnud Rocca al Mare kooli käivitamise juures ja töötab praegu vanalinna hariduskolleegiumis (VHK). PJK asetubki nende kahe kooli vahele, võttes eeskujuks ühe kristlikud väärtused ja teise haridusuuendusliku tegevuse. Mõlemad koolid on, lisaks Nõmme Ristija Johannese ortodoksi kogudusele, seotud ka PJK asutajateringiga.

«Andsime endast parima, et kogu dokumentatsioon oleks korrektne, nõuetele vastav ja samas oma kooli nägu,» ütleb Simmul. «Oleme konsulteerinud ministeeriumi ametnikega, kogesime nende väga toetavat suhtumist ning asjatundlikku abi. Praegu oleme rahumeeli ootel, sest nagu menetluse eest vastutav ministeeriumi ametnik mainis, on nende töökoormus väga suur ja luba võidakse väljastada alles augusti lõpus. Teame, et käesoleval õppeaastal oma koolitusloaga alustanud Toomkoolini jõudis luba posti teel täpselt 1. septembri aktuse aegu!»

Kaks esimese klassi täit ja kolm eelkoolirühma jagu väga toredaid õpilasi on kooli alguseks valmis, käib koostöö lapsevanematega ning õpetajatega on meeskonnatööd tehtud juba üle aasta. Kool kasvab täiemahuliseks 12 aasta jooksul lennu kaupa. Õppemaks on sada eurot kuus, võimalik on taotleda stipendiume.

«Algus Miikaeli ühenduse ruumides ümbritsetuna VHK kultuurist ja tihe koostöö Rocca al Mare kooliga on meile nii vaimses kui ka materiaalses plaanis suureks õnnistuseks,» lausub Simmul.

HTM-i avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva sõnul mitmekesistavad konfessionaalsed koolid haridusmaastikku. Kui koolid on selgelt ja arusaadavalt selgitanud, milliseid põhimõtteid ja tõekspidamisi hinnatakse, siis on sellises erakoolis õppimine lapsevanemate selge kaalutletud otsus.

Leiutajate Külakool

Valdavalt omavalitsuste hallatavate Eesti mõisakoolide perre on lisandumas ka üks eraalgatuslik ja isevärki kool – Leiutajate Külakool Võrumaal Rõuges Sänna kultuurimõisas. Kooli on käima lükkamas mõisaelanikud Hendrik ja Kadi Noor, kelle kolmest lapsest vanim, Teodor, kooliikka jõudnud.

Õppekava on küll traditsiooniline, aga koolis tehtav pole detailideni paigas.

«Tahame jätta õpetajale vabadust ja lastele võimaluse loominguliselt läheneda,» kirjeldab Hendrik Noor, kes peab tähtsaks laste, õpetajate ja vanemate sünergiat. Suur roll on ka sellel, et lapsed oleksid rõõmsad oma kooli üle. Põhisuuna annavad tehtavale ühtse väärtushinnangute ja maailmavaatega lapsevanemad.

Leiutajate Külakool on paisunud nii kiiresti, et Noored mõtlevad juba suurematele ruumidele. Kolmele perele on lisandunud veel kaks suurt peret, kes spetsiaalselt kooli pärast lähikonda kolisid, ja õpilaste arv küünib tosinani.

Koolitusloa ajamine on Noore sõnul jõukohane igaühele, kes võtab eesmärgi kooli luua. «Töötame selle nimel praegu täiel aurul. Päästeameti luba on ajamisel, tervisekaitse riskianalüüs menetluses. Dokumentide näidised on saadaval.»

Mustamäele on MTÜ NIRK eestvõttel kerkimas Mattiase põhikool, kus hakkavad riikliku õppekava alusel õppima individuaalse haridusnõudlusega 1.−9. klassi õpilased, kellele sobib õpe väiksemas klassis ja igaühe võimekust arvestav õppekava. Õppekeel on eesti keel.

Täiendust saab ka Eesti Waldorfi koolide pere − Herbert Hahni selts rajab Pärnusse põhikooli. Seltsi juhatuse liikme Kristiina Vungi sõnul on esimesse klassi kirja pandud 13 last. Õppemaksu suurus pole veel teada. Koolitusloa loodab selts juulikuuks kätte saada.

Lapsed taas pioneerilaagrisse

Ainsa omavalitsusena rajab päris uut kooli Harjumaa Harku vald. Vääna-Jõesuu kool kerkib endise pioneerilaagri territooriumile. 1,7 miljoni euro eest rajatavat uut koolimaja hakkab soojendama maaküte. Ehitise valmimise tähtaeg on august.

Esialgu alustab koolis 2−3 klassi. Lähiaastail klassikomplektide arv kasvab − Vääna-Jõesuu on muutunud populaarseks elukohaks.

Kooli direktori Eddi Tombandi sõnul on ehitustööd graafikus ja mööblihange käimas ning otsitakse õpetajaid. Tõkkeid ei tohiks enam olla ka koolitusloa saamisel.

HTM-i avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva sõnul on rajatavate koolide dokumentatsioon, mis vajalik koolitusloa saamiseks, erinevas staadiumis. Mõnel kooliasutajatel on puudu vajalikke dokumente, teistel on tarvis mõningaid asju täiendada või parandada.

«Millal nad oma asjaajamisega valmis saavad, seda ei oska ministeerium ennustada,» lausub Ladva. «Küll peaksid aga koolide asutajad koolitusloa saama kätte enne 1. septembrit. Kui hiljem, siis lükkub kooli avamine järgmisesse sügisesse.»