Vambola Paavo

FOTO: SCANPIX

Uued oranžid rongid püüavad Balti jaama perrooni ääres mõnda aega saabujate pilke. Tulevikus nendega sõitma hakkav Elektriraudtee teeb hetkel proovi sõite. Seni on räägitud uue põlvkonna elektrirongide kasutusele võtmisest juuli keskpaigas. Kvalitatiivne hüpe toimub Harjumaal ja Tallinna lähiümbruses.

Kuid pilk Elektriraudtee kodulehele muudab pildi teisemaks. Sisuliselt on uue veeremi näol tegu rööbasbussidega. Berliini või Brüsseli ümbruses veavad need sõitjaid ette tõelistele, kuue-kaheksavagunilistele rongidele. Tundub, et keegi ei küsinud rongide soetamise eel rahva ega omavalitsuste arvamust, ei uurinud ka sõitjate voogusid. Lihtsalt osteti kalli raha eest esimene pakutu. Nüüd serveeritakse neid kui delikatesse ja räägitakse uuest kvaliteedist.

Praegu käigus olev Edelaraudtee reisirong toimetab tippajal – reedel ja pühapäeval, kui juurde on haagitud ka lisavagun – kohale 350 sõitjat. Uutes rongides saab kohti olema vähem kui vanades diiselrongides. Stadleri linnadevahelisi neljavagunilisi ronge ostetakse kuus ja igas neist on 214 kohta. Seega mahutavad nad tippajal oma poolteistsada sõitjat vähem. Kolmevagunilisi ronge telliti kaheksa ja igas neist on 161 kohta. Praegu on Edelaraudtee ühes kolmevagunilises koosseisus umbes 220 istekohta. Järelikult tuleb liiklust tihendada!

Poolas ja Tšehhis kasutatakse edukalt kahekorruselisi ronge. Millegipärast Eestis seda varianti ei kaalutud. Hakka või tõesti uskuma sahinaid, et meile tõmmati osavalt kott pähe.

Eesti Raudtee soovib oma infrastruktuuri kasutamise tasusid tõsta ja tal on õigus. Terasteed vajavad maanteedega võrreldes rohkem tähelepanu ja remonti. Kõrgendatud ootustega uute rongide kasutajatele saab see olema kindlasti mõru pill.

Mujal maailmas saab raudteefirma taristu tasud kaubavedudelt ja rahvusvaheliselt reisirongiliikluselt. Eestis on transiidivood järsult kukkunud ja seda kaotatud raha naljalt tagasi ei teeni. Rahvusvaheline rongiliiklus on endiselt savijalgadel.

Ainus tõsine projekt, mis võiks meid lähiaastatel aidata, oleks tänapäevaselt kiire rongiliikluse käima panemine Tallinna–Peterburi vahel. GoRailil tuleks võimalikult kiiresti sõlmida leping Venemaa Oktoobriraudteega. Siemensi tehastes valmivad voolujoonelised rongid on veel mägede taga ja läbi tuleks ajada olemasolevaga. Venelastel on olemas oma tehastes valminud nüüdisaegsed vagunid, mis kannatavad välja kiiruse kuni 200 km/h.

Vedurid leiaks ühisettevõte ka. Kui selline veerem liiguks kahe linna vahel kolm korda päevas ja lisaks Moskvasse kaks korda, oleksime soomlastele idasuunal väikevenna staatuses. Vaadake kodulehte www.vr.fi ja veenduge, kui tihe on liiklus Helsingi ja Venemaa vahel. Minister Parts peaks avaldama tõsist survet, et Tallinna–Riia rongiliiklusele elu sisse saada.

Ajal, kui kaubaveod on vähenenud, peaks prioriteediks saama reisiliiklus. Kuna Tartu vaksal ja Ülemiste jaam asuvad kesklinnast kaugel, tasuks mõelda nende juurde parklate rajamisele. Jätad auto päevaks-paariks parklasse ning istud rongi ja sõidad. Kindlasti väheneks neljarattaliste arv niigi autodest umbes ja närvilisel Tallinna–Tartu maanteel.

Omavalitsused peaksid saama suurema sõnaõiguse tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuvate sõidugraafikute koostamisel. Rong peab olema käigus siis, kui on nõudlust ja sõitjaid. Arusaadavalt peaksid piletihinnad olema taskukohased. Need võiksid olla kas «täistunni ekspressiga» võrdsed või siis veidi odavamad. Kõik paneb paika konkurents ja pakutav kvaliteet. Sellisel juhul oleks garanteeritud uute rongide täitumus. Jutt rongipiletite hinna kallinemisest külvab ainult segadust ja sõitma ei meelita.