Neeme Korv: Eesti kuubik

Neeme Korv Foto: Liis Treimann / Postimees

«Mis sputnik see selline on, mingi kuubik, tehiskaaslane peab olema ümmargune ja sarvedega,» muigas üks mu kolleeg, kui Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 pilti nägi. Venelaste Sputnik-1, mis esimese Maa tehiskaaslasena 4. oktoobril 1957 kosmosesse lähetati, on sööbinud mällu tugeva märgina.

20. sajandi 60ndate aastate kosmosebuum oli üsna ehedalt elus veel minu lapsepõlveski, 70ndate lõpus – 80ndate alguses. Ajakirjas Pioneer ilmus endiselt kosmosejutte ning mõistagi käisid käest kätte eelmiste kümnendite aastakäigud. Vennad Strugatskid olid populaarsed ja Asimovi «Kadunud robot» loeti kapsaks.

Silmanähtavast allakäigutrepist hoolimata tuli Nõukogude kosmoseprogrammi uksest ja aknast. Vaatajatele lehvitavad kaaluta olekus kosmonaudid olid uudistesaate «Vremja» lahutamatu koostisosa. Iga poiss oli kuulnud Sojuzist, Saljutist ja Mirist, osa teadis isegi teisi kosmonaute peale Gagarini ja Tereškova. Transformeritest ja Hero Factoryst ei olnud keegi midagi kuulnud, küll aga sai liivakastis mängitud kuukulgurite ja rakettidega. Teema üldpoliitiline taust jäi lastele mõistagi hämaraks.

«ESTCube ei ole mänguasi, vaid töökorras kosmosesatelliit,» ütles ESTCube-1 projekti juhendaja Mart Noorma eile pärast seda, kui tudengite kuubik kosmosest Maale signaale saatma hakkas. Hästi öeldud! ESTCube’iga seotud tudengid on andmas väärtuslikku panust teadusesse, saanud eriti vastutusrikka meeskonnatöö kogemuse ja sõlminud tulevikku silmas pidades üliolulisi rahvusvahelisi kontakte. Kui tegevust on saatnud mõningane mänguline element, on see tulnud asjale vaid kasuks.

Me oleme püstihädas Eesti saavutuste ja üleüldse kõige positiivse hindamisega (leebelt öeldes, sest otsesõnu on meie käitumine suisa masohhistlik). Seega pole ka imestada, et väljend «kosmoseriik Eesti» muutub kõveraks irooniaks. Tahaks siiski loota, et kusagil sügaval sisimas suudavad õelaimadki skeptikud tajuda, et ESTCube on väga suur kordaminek väga olulisel alal ja ajal.

Pärast külma sõja aegsete kosmoseprogrammide järel tekkinud mõningast tühimikku pöörab maailm taas suuremat tähelepanu kosmosele. Pealegi ei pea praegusajal piirduma vaid ajakirjadega. Tehnoloogia võimaldab igaühel reaalajas kosmoses toimuvast osa saada, jälgige kasvõi seda, mis toimub ESTCube’i pardal. Ja kõige käegakatsutavam asi on igaühe taskus – pea kõik praegusaja mobiiltelefonid sisaldavad GPSi.

Lõppude lõpuks on korrapärane kuustahukas ka igati esteetiline ja haarav geomeetriline keha, nagu on iseloomustanud kuupi Ernő Rubik, kes selle kujuga mänguasja luues pani aluse tervele disaini- ja tööstusharule. Muide, seda kutsutakse ka Rubiku universumiks.