Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Imre Mürk: eutanaasia seadustamine pole lahendus, vaid pea liiva alla peitmine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Imre Mürk.
Imre Mürk. Foto: Erakogu

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik Tartu ühenduse juht Imre Mürk leiab Postimehe arvamusportaalis, et eutanaasia seadustamine pole lahendus, vaid pea liiva alla peitmine.

Pean Rait Maruste kui poliitiku sõnavõttu libastumiseks, kuna poliitilised organisatsioonid peaksid eutanaasia laadsetes, ühiskonda fundamentaalselt puudutavates küsimuses (erinevalt kirjanikest, kes võivad endale lubada omi fantaasiaid), mitte kohe oma isiklikke arvamusi nn arvamusliidritena esitlema vaid püüdma kaugemale tulevikku ja sügavamale ühiskonnas toimuvatesse protsessidesse sisse vaadata.

Nõnda on ka meil (Vaba Isamaaline Kodanik)  keeruline  eutanaasia teemal seisukoht võtta enne, kui me pole laiema ringi kodanike, vabaühenduste jt sellel teemal arutlenud. Iseenesest tuleneb sõna euthanasia kreekast ja tähistab kerget ning rõõmsat surma. Juriidilise, sanktsioneeritud halastussurma tähendus omistati sellel sõnale alles 19. sajandil.

Kui mõelda eutanaasia võimaldamise tagajärgedele siis kinnitab eutanaasia seaduseraamidesse valamine tänaste juhtpoliitikute jätkuvalt «pea liiva alla peitmist» fakti ees, et Eesti on kiirelt vananev ühiskond, peagi jõuab vanemaealiste osakaal Eestis 30 protsendini ja see toob endaga kaasa probleeme, millega varasemad põlvkonnad pole pidanud tegelema. Tänased võimuerakonnad pole poliitiliselt vananeva ühiskonna  problemaatikat siiani valguse kätte tõstnud. Inimeste irdumine perekonnast, sugulastest ning sõpradest oma elukaare lõpul, üksildussurmad, võõrandumine sotsiaalsest suhtlusest, toimetulek füüsilise nõrkuse korral jms ei ole ainult selle inimese enese probleem, see on ka kogukonna asi ja vastutus.

Eestis tuleb teadvustada, et - tagada vanemaealistele väärikas suremine - on Eesti ühiskonna au asi; ühiskonna kodurahu ja tasakaalukuse küsimus. Hirm vääritu suremise ees ja seda võimendavad seadused nagu eutanaasia seadustmine ainult võimendab  ebastabiilsust ja hirme, mis omakorda lagundavad tervet ja tasakaalukat elutunnet ning elurõõmu. See omakorda võimendab Eesti rahva vananemist ja hääbumist.

Poliitiliseks sihiks peaks kõigepealt siiski olema - toetada kõikvõimalikke lahendusi, mis looks eeldusi väärikalt suremiseks ja maandaks ühiskonna hirmutunnet vääritu ja üksildase suremise ees. Esimeseks võimaluseks on otsida lahendusi perekonda rohkem esiletõstva ja väärtustava poliitika tegemiseks. Alles seejärel kui kõik pingutused on tehtud ja miski muu ei aita, saaks ehk kaaluda eutanaasia seadustamise teed.

Postimehe arvamusportaal jätkab arutelu aktiivse eutanaasia seadustamise üle Eestis, küsides kommentaare eri erakondade esindajatelt. Pärime, kas ja millisel kujul seda tuleks teha ning mida arvatakse Rait Maruste tänases Postimehes esitatud väitest, et inimene ise on enda elu peremees ning seega peab tal olema ka õigus surra.

Arutelu eutanaasia seadustamisest Eestis käivitas eelmisel nädalal Postimehe arvamusportaalis ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov.

Tagasi üles