/nginx/o/2013/05/03/1729548t1hbbf5.jpg)
Kui oled 33-aastane kogenud korvpallur, mänginud unistusteliigas NBA ja mitmes Euroopa tugevas klubis, võib olla häiriv, et pisikese Eesti meisterklubis ei suuda sa hoida isegi põhimängujuhi rolli.
Kui oled 33-aastane kogenud korvpallur, mänginud unistusteliigas NBA ja mitmes Euroopa tugevas klubis, võib olla häiriv, et pisikese Eesti meisterklubis ei suuda sa hoida isegi põhimängujuhi rolli.
Vähesed mänguminutid ja abitud püüded ainult süvendavad pettumust endas ja tekitavad üha sügavamat tuska. Ja kui mängid poolfinaalseeriat enda arvates nõrgema võistkonna vastu ning viskad kolmes mängus vaid kaks punkti ja kaotad kaks korda palli mingile eesti poisile, on mõistetav, et silme ees lööb mustaks ja lased rusikad käiku, nagu tegi Kalev/Cramo mängujuht Keith McLeod.
Ent mõistetav on see vaid nõrga vaimuga inimesele. Suured mängijad saavad sellistes olukordades endast võitu.