Paljud abituriendid jäid tänavu eesti keele riigieksamit tehes ajahätta, nende hulgas ka tugevamad õpilased, kirjutavad Raivo Juurak ja Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.
Emakeele riigieksamil jäid ajahätta ka tugevamad õpilased
3. mai 2013, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele eksamit tegi 29. aprillil 8221 abiturienti. Vene õppekeelega koolides, kus eesti keele eksam on vabatahtlik, sooritas selle 1398 õpilast.
Paljud abituriendid jäid eksamit tehes ajahätta, tõdeb Tallinna Lilleküla gümnaasiumi eesti keele õpetaja Edward Kess, sellepärast kasutabki ta väljendit «Aeg on karm küüdimees» – tsiteerides Andrus Kivirähki «Voldemari».
Lilleküla koolis nappis aega 4−5 õpilasel, kusjuures nende hulgas oli klassi tugevamaid, kes teevad kõike täpselt ja põhjalikult. Kuuldavasti oli mitmes koolis veerand tundi enne eksami lõppu rohkem kui pooltel õpilastel töö veel esitamata.
«Ei ole võimalik kirjutada kuue tunniga viit korralikku teksti,» on õpetaja Kessi hinnang. Lahenduseks pakub ta eksami jaotamist kahele päevale, nagu Soomes: lugemisosale kuus tundi ühel päeval ja kirjutamisele niisama palju aega teisel.
Ajapuudust peab probleemiks ka Tartu Karlova gümnaasiumi eesti keele õpetaja Külliki Kask − osa abituriente lihtsalt ei jõudnud oma tööd päris valmis kirjutada. Temagi on märganud, et ajahätta kipuvad jääma klassi kõige tugevamad õpilased. Neil võtab aega nii teema valik kui ka soov kirjutada võimalikult väheste parandustega ja kergesti loetava käekirjaga.
Külliki Kask leiab samuti, et eesti keele eksamiks tuleb anda kaks päeva, võttes eeskujuks näiteks inglise keele eksami, kus ühel päeval on kirjalik ja teisel suuline osa. Eelnevalt peab muidugi katsetama, toonitab õpetaja Kask.
Pelgulinna gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ulve Vaks on nõus, et kuus tundi suure pingega mõtelda ei ole abituriendile kerge, kuid ei arva, et tänavune eksam oleks olnud liiga raske. Meedia ja keskkonnakaitse teema tundusid olevat tema õpilastele täiesti jõukohased. Kuidas neil tegelikult läks, seda saab teada muidugi alles pärast hindamist. Kui varasematel aastatel on mõni Ulve Vaksi õpilane eesti keele eksamil ka lahinal nutma puhkenud, siis tänavu seda ei juhtunud. Õpetaja Vaksi arvates on oma osa selles eksami uuel vormil – kes pikka kunstipärast teksti kirjutada ei suuda, saab oma punktid kätte loogikat ja täpsust nõudvaid ülesandeid lahendades.
«Klassikaline kolmanda klassi funktsionaalse lugemise ülesanne natukene tummisemas kastmes» – selline on Pelgulinna gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi hinnang seekordsele eesti keele eksamile. «Kes on vähegi korralikumalt koolis käinud ja asjadest aru saanud, sellele peaks olema maksimumilähedane punktide arv garanteeritud. Ja see, kes läbi kukub, peab tundma ikka tõsist vastumeelsust nii kooli, riigikorra kui kogu maailma ja sellest arusaamise vastu,» nendib Tõnu Piibur.