Pahatihti püütakse relvastatud konflikte lahendada ja sõdadest laastatud ühiskondi üles ehitada, ilma et jõutaks sügavamate põhjusteni, mis muudavad lepitamise keeruliseks ning omakorda soodustavad vägivalla kordumist.
Chris Holtby: seksuaalvägivald relvakonfliktides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjaolukordades aset leidvad vägistamisjuhud ja seksuaalvägivald laiemalt on üks vägivalla kordumise kaalukamaid põhjusi, millest on kuni praeguseni liiga sageli mööda vaadatud.
Märtsis külastas Briti välisminister William Hague Kongo Demokraatlikku Vabariiki, et isiklikult kõneleda nimetatud vägivalla ohvritega. Ministri kõrvu jõudsid muserdavad lood naistest, kelle nende perekond oli endi hulgast nende üleelatud trauma tõttu välja heitnud, purunenud perekondadest ja vägivalla ohvritest, keda oli rünnatud, kui nad hankisid küttematerjali, ning kes seetõttu nakatusid eluohtlikesse haigustesse.
Paljudes viimase kahekümne aasta suuremates sõjalistes konfliktides Balkanil, Aafrikas ja Lähis-Idas on vägistamisest saanud sihipärane sõjarelv, mis on suunatud poliitiliste oponentide või koguni terviklike rahvuslike või usuliste gruppide vastu. Kahjuks toimib see samamoodi tänapäevalgi, sh Süürias, kust kuuleme kohutavaid reportaaže sellest, kuidas tsiviilisikuid vägistatakse ja piinatakse.
Me peame peatama seksuaalse vägivalla kasutamise sõjarelvana.
Eelmise aasta novembrikuus kuulutas William Hague välja seksuaalvägivalla ärahoidmise initsiatiivi. See on suunatud rahvusvaheliste jõupingutuste tugevdamiseks, mis on mõeldud sõjalistes konfliktides seksuaalvägivalla ärahoidmiseks ning sellele reageerimiseks viisil, mis kaotaks sellega seonduva karistamatuse, tõhustaks kurjategijate kohtu ette toomist ja toetaks riike sellise võimekuse loomisel. Nimetatud initsiatiiv sisaldab ka endas vastse Briti eksperttiimi loomist, mis oleks kohapeal sihtriigi ametivõimudele toeks uurimistegevuses ja kohtutoimingutes, aitaks samuti ohvrite ja tunnistajate hoolekande küsimustes ja koolitaks kohalikke ametivõimu esindajaid.
11. aprillil kirjutasid G8 liikmesriikide esindajad Londonis alla ajaloolisele dokumendile, mis sätestas meie ühist meelekindlust töötada selle nimel, et välja juurida seksuaalne vägivald relvastatud konfliktides. Nimetatud dokument sätestas hulga praktilisi meetmeid, edendamaks tõendusmaterjali kogumist, suurendamaks kohtuhagide hulka, julgustamaks ohvreid endast märku andma ning kindlustamaks, et ohvritele oleks tagatud pikaajaline tugi, mida nad vajavad oma elu väärikalt ülesehitamiseks.
Nii Ühendkuningriik kui ka Eesti on toetanud ÜRO eriesindaja konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimuses Zainab Bangura ametit, suurendamaks ÜRO võimekust kiireks reageeringuks maismaal.
Kuid see on alles algus. Me soovime üles ehitada tugevat rahvusvahelist koalitsiooni relvastatud konfliktides toimuva seksuaalvägivalla vastu võitlemisel.
Me oleme alustanud protsessi, mille eesmärk on lõpetada üks tänapäeva relvastatud konflikti kõige laastavamaid aspekte ning tegelda ühe põhilise mõjuriga, mis teeb ühiskondade kokkukuuluvuse ülesehitamise pärast relvastatud konflikte nii keeruliseks. Meie ülesanne vabade ühiskondade liikmetena ja inimestena on purustada nende inimeste karistamatusetunne, kes kasutavad seksuaalvägivalda sõjarelvana, ning garanteerida, et nende ohvrid ei oleks enam iialgi hüljatud.