Margo Loor.

FOTO: Erakogu

Kas tõesti on juba kindel fakt, et Bostoni pommirünnaku korraldajad on lääne ühiskonnas pettunud ja sihi kaotanud ning seejärel äärmuslaste mõju alla sattunud? Neid ja muid tänast online-debatti lugedes tekkinud küsimusi vaeb väitluskohtunik Margo Loor.

Tänased online-väitlejad tegid kiiduväärset tööd, avades lugejatele arenguabi tagamaid, millest Eestis igapäevaselt vähem räägitakse. Läbi terve väitluse hoidis Hannes Hanso positsiooni, et arenguabi on vajalik ja oluline ning et tasakaalustamatu areng, vaesus ja perspektiivitus on kõikide konfliktide «ema».

Tema oponendid Eesti Väitlusseltsist ei seadnud seda positsiooni kunagi otseselt kahtluse alla, vaid lähtusid täpsemalt väitluse teemast ning keskendusid küsimusele, mis võimaldab Eestil olemasoleva rahaga maksimaalset heaolu luua – pagulaste vastuvõtmine või arenguabi andmine.

Väitluses leidus mõlema poole argumentatsioonis auke ja tõestamatajätmisi. Võibolla teab hr Hanso siinkirjutajast ja maailma avalikkusest oluliselt rohkem, aga laiemalt ei ole Bostoni pommirünnaku põhjuste kohta veel mingeid otseseid materjale esitatud. Hannes Hanso viitas aga otseselt toimunud rünnakule kui tõestusele selle kohta, et rünnaku korraldajad on lääne ühiskonda sattunud, selles pettunud ja sihi kaotanud ning seejärel äärmuslaste mõju alla sattunud.

Veel reaalse elu olukordi analüüsides oli Hannes Hanso kiire tähelepanu juhtima, et orkaan Katrina näide oli väitlusseltsi esindajatel vales kontekstis kasutatud. Nii see tõepoolest oli. Samas jättis hr Hanso ülejäänud, õiges kontekstis kasutatud näited, vastamata ja tegi ise kohe oma vasturepliigis sama eksimuse, kasutades demagoogiavõtet nimega «õlgmees», kui ta ründas terve kõne jooksul Eesti sõjalisi kulutusi Afganistanis, mida väitlusseltsi esindajad polnud kunagi teemaks tõstnud ja mis polnud väitlusteemaga kuidagi otseselt seotud.

Väitlusseltsi esindajad seevastu kordasid mitmel puhul lauset, et hetkel esineb Eestis pagulaste vaenulik mentaliteet, kuid mingit tõestust selle kohta ei järgnenud. Esitati küll Soome ja Rootsi pagulaste arve, kuid teadmata esitatud pagulastaotluste arvu ja võrdlemata vastuvõetud pagulaste hulka riigi rahvaarvu või majandusliku võimekusega on ainult vastuvõetud pagulaste numbriga vehkimine üsna sisutühi.

Kõige olulisemana jäi väitlusseltsi poolel tõestamata aga see, et põgenike vastuvõtmine on efektiivsem rahakasutus kui arenguabi andmine. Tehti head tööd arenguabi ebaefektiivsuse näitlikustamisega, kuid põgenikele rahakulutamise efektiivsus jäi kahjuks väga nõrgalt põhjendatuks.

Väitluse kulminatsioon saabus ristküsitluses, kui Hannes Hanso küsis, kas Eesti peaks vastu võtma kõik Hiina ja Usbekistani põgenikud. Väitlusseltsi esindajad vastasid, et kõiki kindlasti ei pea, aga sealt põgenike vastuvõtmine oleks mõttekam kui sinna oma kasinate arenguabieurode saatmine, mis seal lihtsalt varguse, korruptsiooni ja sõjaliste kulutuste ohvriks langeks.

Hannes Hansolt oleks oodanud tugevamat ja tõestuspõhisemat kaitset arenguabile. Ta möönis väitluse käigus kõiki oponentide tõstatatud efektiivsusprobleeme, kuid nimetas neid vaid «tehnilisteks tõrgeteks».

Samas polnud tal omalt poolt tugevaid näiteid (peale Eesti) selle kohta, et arenguabi on efektiivne rahakasutuse viis. Pigem võttis ta üldfilosoofilisema lähenemise, et probleeme peaks lahendama juurtest, aga väitlusseltsi tõestusmaterjalitulva vastu jäi selline väitelisus lahjaks.

Kokkuvõttes sai täna selgeks, et arenguabi on globaalselt oluline, kuid väga suurte efektiivsusprobleemidega rahakasutuse viis. Suurem põgenike toetamine võiks idee poolest olla Eestile hea lahendus, kuid tänasest väitlusest ei saanud me selle efektiivsuse kohta kinnitust. Ka ei selgunud täna, kas Eesti tänane lähenemine on ikka pagulasvaenulik ja kas meil on tänasest rohkem võimalusi pagulaste aitamiseks. Nii et debatt ühiskonnas peab selles küsimuses kindlasti jätkuma.

Pagulasteemalised väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.