/nginx/o/2012/09/27/1342300t1h5f5b.jpg)
Üheski demokraatlikus riigis ei ole antud õigust inimese elu ja surma üle otsustada mõnele kommuunile või eetikakomiteele või isegi lähedastele, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud, vandeadvokaat Ants Nõmper Postimehe arvamusportaalis.
Ants Nõmper eutanaasiast: ühiskonnas ei tohi olla tabuteemasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pean õigeks, et ühiskonnas ei tohi olla tabuteemasid, mille üle ei tohiks arutleda. Samas leian, et sisuka arutelu eeldus on üksikisiku tasandilt väljumine ja probleemi vaatlemine laiemas kontekstis.
Siinjuures on muidugi omakorda väga kahju, et eutanaasiadebatt kerkib üles just siis, kui Eesti üritab leida lahendust hooldusravi kroonilisele alarahastatusele. Väga lihtne on siin langeda arutluskäiku, et kui vanainimene on korteri maha müünud ja saadud raha hooldusravile ära kulutanud, siis jääbki lahendusena üle ainult eutanaasia.
Juriidilisest vaatevinklist hinnatuna tuleb aru saada, et elu on püha ja teod, mille ainus eesmärk on elu lõpetamine, on keelatud. Keelatud ka nendes riikides, kus aktiivne eutanaasia on lubatud. Eutanaasia lubatavus saavutatakse nendes riikides läbi ühiskondliku kokkuleppe, et teatud reeglite järgimisega toime pandud teo puhul ei hakka riik teo toimepanijat karistama.
Need reeglid on riigiti erinevad, kuid välja võib tuua kolm ühisjoont. Esiteks sureva inimese enda järjepidev tahe ja eeldus, et inimese mõistus on piisavalt selge. Teiseks tema tervisliku olukorra pöördumatu lootusetus, mis on kindlaks tehtud erinevate arstide poolt. Kolmandaks ühiskondlik kontroll, mis saavutatakse erinevate riigiorganite ennetava teavitamise teel.
Ma ei ole teadlik ühestki demokraatilkust riigist, mis annaks õiguse inimese elu ja surma üle otsustamise mõnele kommuunile või eetikakomiteele või isegi lähedastele. Riik peab kehtestama selge regulatsiooni elu ja surma küsimuses ning üheks lahenduseks, mitte tingimata kõige õigemaks, on ka praegune regulatsioon, mis tunnistab teise isiku tapmise kuriteoks.
Eestis on aeg legaliseerida eutanaasia ning seda moel, kus arstide eetikakomisjoni ja järeltulijate asemel hakkavad halastussurmaakti läbi viima elukaaslased ja sõbrad (näiteks vanurite kommuun), kirjutas ajakirjanik Andrei Hvostov eile Postimehe arvamusportaalis.