Pärast ligi kaks kuud väldanud poliitilist patiseisu ning nurjunud katseid valitsust moodustada sai Itaalia lõpuks uue valitsuse. Tõsi, homme pannakse uus valitsus parlamendi mõlemas kojas veel usaldushääletusele, mille eile presidendi ametisse vannutatud peaminister Enrico Letta ja tema 21 ministrit ilmselt aga probleemideta läbivad.
Juhtkiri: Itaalia ebaselge tulevik
29. aprill 2013, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitiline ummikseis näikse olevat selleks korraks möödas, Itaalia elus keeratud uus lehekülg ning president Giorgio Napolitano aktiivse rolli järgi valitsuse moodustamisel Napolitano imeks tituleeritud koalitsioonivalitsus võiks alustada tööd majandushädadega riigi juhtimisel õigetele rööbastele. Mõnigi ekspert aga usub, et nii lihtne see siiski pole.
Nii on osa analüütikuid ennustanud, et ehkki Lettat tuntakse poliitikuna, kes suudab omavahel tülitsevad erakonnad kokku tuua, peab tema juhitav valitsus parteide erimeelsuste ja vastuolude tõttu vastu vaid mõne kuu. Ka on usutud, et uued valimised võivad tähendada, et valitsuse etteotsa tõuseb taas vastuoluline ekspeaminister Silvio Berlusconi, kes praegu peab leppima tagatubadest niidikeste tõmbamisega.
Üks Euroopa nooremaid peaministreid peaks oma valitsusprogrammi avalikustama täna. Juba varem on Letta aga lubanud valitsust, mis vastaks rohkem tavaliste itaallaste vajadustele. Tema sõnul tähendab see probleemide lahendamist, mis puudutavad töökohtade vähenemist, töötust, firmade sulgemist, kasvavat vaesust ja kodumaalt lahkuma sunnitud noorte perspektiivitust.
Kuigi Letta on oma senistes sõnavõttudes keskendunud eelkõige kodumaisele valijaskonnale, tegi ta ka Euroopa kohta ühe olulise sõnavõtu, asudes nende Euroopa riigijuhtide leeri, kes toetavad püksirihma pingutamise asemel kasvu stimuleerimist.
«Euroopa kasinuspoliitikast ei piisa enam,» kuulutas Letta, kes on lubanud, et tema juhtimisel tüürib Itaalia eemale karmidest kärpemeetmetest, mis olid tema eelkäija Mario Monti leitmotiiviks, kuid mis ei suutnud veenda Itaalia valijaid.
Kuigi Letta on andnud mõista, et kasinusele ja kärbetele keskendunud kurss ei ole Itaaliale sobiv, pole ta välja pakkunud selget tegevuskava, kuidas kavatseb kasinusmeetmetest loobudes Itaalia majandust elavdada.
Küll aga on sellised avaldused tekitanud arusaamatust Berliinis ja sellega samale teljele joondunud Põhjamaades, kus neis avaldustes nähakse kriisi edasise leviku ohtu. Kuna Itaalia on eurotsooni suuruselt kolmas majandus, avaldavad Itaalia raskused mõju kogu blokile. Ning kui riik teeb Letta juhtimisel lõpu kasinuspoliitikale, tähendab see ettearvamatust kogu Euroopale.