Olen üks umbes 121 000 inimesest, kes jälgivad Venemaa Tšetšeenia vabariigi juhi Ramzan Kadõrovi postitusi Instagramis. Viimane on pildijagamiskeskkond, kuhu saab hõlpsalt fotosid ja nende kommentaare üles riputada. Kadõrovist on kiirelt saanud väga tuntud instagrammer, aadressiga @kadyrov_95 – iga päev ilmub temalt võrku mitu pilti sellest, kuidas ta alluvaile korraldusi jagab, end pereringis hästi tunneb, ratsutamisvõistlustele kaasa elab või muidu rahva heaolu eest seisab.
Eile postitas mees pildi endast teed joomas ja vaatamas televiisorist Venemaa presidendi Vladimir Putini otsesaadet rahvaga. Selleks ajaks oli Putin eetris olnud juba vähemalt kolm tundi ja Kremlile lojaalne tšetšeeni liider leidis, et kõigil on vaja «võtta eeskuju rahvuslikust liidrist, tuleb võtta endale vastutus regioonide sotsiaalprobleemide lahendamise eest». Muide, teemat alustas Kadõrov juba eelmisel päeval, postitades pildi Putinist valge hobusega, mille juurde märkis, et telesild on näide avatusest ja lähedusest rahvaga. «On, mida riigipealt õppida.»
Neid kanaleid võib pidada hästi läbi mõeldud propagandaks, kuid tegu on ka omamoodi infoallikaga. Nii Kadõrovi Instagram kui Putini telesild annavad tegelikult küllaltki hea pildi sellest, kuidas Venemaad kokkuvõttes valitsetakse. Suur osa Kadõrovi piltide kommentaaridest ei käi hoopiski nende kohta, vaid on mitmesugused abipalved. Kirjutavad invaliidid, pensionil olevad õpetajad, veteranid, ühesõnaga rahvas. Ning paluvad aidata raskes olukorras. Kes soovib elamispinda, et oleks, kuhu pruuti tuua, kes toetust, kes kapitaalremonti, kes aga kutsub külla oma silmaga veenduma, et maja hoovis on võimalik liikuda ainult paadiga.
Ning Venemaa süsteemis on täiesti võimalik, et asi hakkabki liikuma. Näiteks teatas Kadõrov, et on saanud kirja üheksa lapse isalt, kes töötab tuletõrjes ja saab palka 7000 rubla kuus (ca 175 eurot – A. I.). «Helistasin peaministrile ja andsin korralduse tõsta palka vähemalt kaks korda.»
Filtreeritud kujul ilmnes samasugune nähtus ka eilses Putini telesillas. Mitmed eetrisse pääsenud pöördujad kõnelesid omaenda kommunaal- ja sotsiaalprobleemidest. Üür on kallimaks läinud (Putin: «See on korralagedus!»). Lasterikkal perel kulub ravimitele liiga palju raha jne. Tõenäoliselt neil inimestel vedas kõvasti – kui oled juba kõige kõrgema ees saanud oma probleemiga lagedale tulla, poevad kohalikud juhid kindlasti nahast välja, et «küsimus lahendataks».
Ka Eesti presidendile saab igaüks avalikult Twitteris kirjutada, kuid ma pole märganud, et keegi oleks esitanud seal palveid elamispinna saamiseks. Vist on Eesti ja Venemaa valitsemisviis ikkagi nii erinev, et riigipead siin ülem-majavalitsejaks ei peeta.