/nginx/o/2013/04/24/1711336t1h24ae.jpg)
Meie tähtpäevade nimistusse lisandus 23. aprill, veteranipäev, statuudi järgi missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud sõjameeste päev. Tšernobõli veteranide ühingu esimehena tekkis mul küsimus: miks ei ole arvatud veteranide hulka Tšernobõli katastroofi likvideerijaid ning Afganistani sõja veterane?
Tšernobõli avarii likvideerimine oli päästemissioon, mida viisid peamiselt läbi sõdurid, nende hulgas Eestist pärit mehed. Toimus võitlus nähtamatu vaenlase, radioaktiivse kiirguse vastu. Kui avariid poleks nii kiiresti likvideeritud seal olnud sõdurite tervise ja elu hinnaga, oleks Eestis olnud kiiritusohvreid ka elanikkonna hulgas, sest jõudsid ju radioaktiivse tolmu pilved Euroopa ja Eesti kohale.
Afganistani sõjas, mis algas 1979. aastal ja lõppes Nõukogude vägede väljatoomisega 1989. aastal, osales palju Eestist pärit mehi, kes tagasi tulid invaliididena või tinakirstudes. Veteranipäev hõlmab aga vaid neid Afganistanis käinud mehi, kes on saadetud sinna praeguse Eesti Vabariigi ajal. Neil on ka palju parem ettevalmistus koos riigipoolsete tagatistega õnnetuse korral kui nõukogude ajal Afganistani sõtta saadetud ajateenijatest 18-aastastel Eestist pärit noormeestel.
Nii Tšernobõli kui Afganistani sõja veteranidel on üks ühine probleem. Praeguseks ajaks on Tšernobõli veteranid jaotatud kaheks – kodanikeks ja mittekodanikeks. Eesti kodanikest Tšernobõli veteranid on arvatud represseeritute hulka ja saavad represseeritud isiku seadusest tulenevaid toetusi. Mittekodanikest Tšernobõli ja Afganistani veterane aga represseerituteks ei loeta ja seega ei saa nad ka toetusi. Kogu ebavõrdsuse veteranide hulgas oleks saanud ära lõpetada, lugedes nad kõik veteranide päeva veteranideks, kes on käinud missioonidel või teenistuses viga saanud.
Esitasin need küsimused riigikogu avatud uste päeval peaministrile ja sain vastuseks, et veteranide hulka ei saa lugeda kõiki nendel sündmustel osalenuid, mis toimusid nõukogude ajal.
Kas Eesti veteranide ajalugu algab aastaga 1991 ja kas me siis nõukogude ajal Tšernobõlis ja Afganistanis hukkunud ja invaliidistunud meeste mälestuse viskame ajaloo prügikasti?