/nginx/o/2010/05/18/370219t1h690a.jpg)
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul aitab pahatahtlikku netikommenteerimist pärssida teadmine, et ajakirjanikud sellega tegelevatele ametnikele-poliitikutele selle eest vahel varvastele astuvad. Üldist «kommentaariseadust» tema sõnul siiski vaja pole.
Äripäev ei ole otsustanud kommenteerimist eelregistreerida, kuigi ma ka ise vahel mõtlen, miks me laseme kriitiliste lugude puhul ennast meie enda veebikeskkonnas mõnitada. Eriti torkab see silma poliitiliste teemade puhul, kui oleme valusalt kanna peale astunud mõnele suurparteile.
Aga õnneks on need kommentaarid nii äratuntavalt kesknädalalikud või paremaduudisedlikud, et pigem ajavad itsitama ja muudavad päeva värvikamaks.
Rääkides ülduudisportaalidest, siis olen aru saanud, et Postimees oleks nõus nn anonüümset kommenteerimist tugevalt kärpima, seevastu Delfi mitte, proovides negatiivsete hoiakute ning plaanidega kommentaatorid hoida Eesti ajakirjandusest eemal n-ö oma jõududega.
Kuid mingit üldist kommenteerimist puudutavat regulatsiooni ma ei poolda. Kui jõuad neid modereerida ja usud, et see pakub lugejale lisaväärtust, las olla. Kui ei, sulge või pane registreerimisega.
Eks pahatahtlikku kommenteerimist aitavad ohjeldada toimetuste aeg-ajalt tehtavad lood, kus näidatakse silmapaistvamate tekstide taga olevaid isikuid või asutusi. Aitab ohjeldada teadmine, et ühel päeval võib ajakirjanik su laua juurde astuda ja küsida, miks sa nii kirjutad.
Postimehe arvamusportaal jätkab arutelu eelmisel nädalal päevakorrale kerkinud anonüümse netikommenteerimise teemal. Uurime, kas poliitikutel ja ametnikel peaks olema lubatud anonüümselt veebiportaalides kommenteerida ning kuidas tuleks üldse reguleerida uudisteportaalides kommenteerimist.