Juhtkiri: erapooletult apoliitiline ratsukäik

Foto: Urmas Nemvalts

Mart Laar ei ole Eesti Panga nõukogu esimehe kohale halb valik. Võimalik, et see on lausa hea valik. Ent Laari nimetamine sellele kohale meenutas Siim Suklese kandideerimist Eesti Olümpiakomitee peasekretäriks tänavu veebruaris. Sedasorti ratsukäigud, ka siis, kui valik on heausklik, tekitavad kohmetust ja toidavad tagatubade-paranoiat.

Nii näiteks paneb Laari nimetamine Eesti Panga nõukogu esimehe kohale küsima, kas selle taga tuleks näha mingit suuremat kohtade jaotamise projekti. Tuleval aastal vabaneb ju ka Eesti voliniku koht Euroopa Komisjoni juures, mida praegu täidab Siim Kallas, 2016. aastal lõpeb aga president Toomas Hendrik Ilvese teine ametiaeg. Kes saavad olema põhilised kandidaadi neile kohtadele, on erakondade jaoks väga tähtis ning seepärast võib kahelda, kas Laari nimetamise taga oli vaid asjatundlikkus rahandusküsimustes.

Vastakad tunduvad olevat ka ootused Laarile Eesti Panga nõukogu juhina. President Ilves ütles Laari nimetamist kommenteerides: «Erakonnapoliitikast eemale tõmbunud Mart Laar, kahekordne peaminister ning Eesti edule aluse pannud majandusreformide üks autoreid, on visa ja tahtejõuline, õige inimene töötama euroalasse jõudnud Eesti keskpanga nõukogu esimehena.» Laari kogemustes pole tõesti põhjust kahelda. Ent väide, et riigikogu liige on erakonnapoliitikast eemale tõmbunud, on nii ebaloogiline, et näib pigem suhtekorraldusliku püüdena rahustada neid, kes erakondi tontidena maalivad. Tegemist on siiski riigikoguga ja erakonnad on poliitilise elu loomulik osa, seega ei peaks president tondimaalijatele kummardust tegema.

Seevastu Laari kodupartei IRLi juht ja kaitseminister Urmas Reinsalu ütles ülemöödunud nädalavahetusel IRLi volikogu ees, et Mart Laari poliitiline kapital ja sidemed lubavad tal Eesti Panga nõukogu esimehena Euroopa keskpanga poliitikas hoida ära mitmed lollused. Jällegi, Laari poliitilises kapitalis ja sidemetes kahelda oleks asjatundmatu, kuid ühe väikese liikmesriigi keskpanga nõukogu esimehe võimalusi Euroopa keskpanga poliitikat mõjutada ei tasuks samuti üle hinnata. Eesti Panga president Ardo Hansson on see, kes kuulub Euroopa keskpanga nõukogusse ning kellel on seega ka võimalused euroala rahapoliitikat mõjutada. Asjatundlikust nõukogu esimehest on tal seejuures kindlasti abi.

Küll aga tuleb nõustuda Reinsaluga selles, et viited Mart Laari terviseprobleemidele on kohatud. Selles suhtes oleks õigem usaldada inimese enda hinnangut: Laaril on küllaldaselt kogemusi, et suuta selle positsiooni raskusi ette näha.

Siiski, edaspidiseks, selliseid ratsukäike võiks vältida – aus ja avalik väljaütlemine, mitte erakonnapoliitikast eemaldumise ümber keerutamine, suurendab riigi usaldusväärsust.