Kristjan Lepik: Bitcoin – uus valuuta

Kristjan Lepik. Foto: Peeter Langovits

Kristjan Lepik leiab, et virtuaalraha Bitcoin liigub õiges suunas ning vaatamata kasvuraskustele ja takistustele, mida riigid niisugustele rahadele teha võivad, saab eraalgatuslikult emiteeritud virtuaalraha kindlasti meie tuleviku osaks.

Koos kevadise Küprose kriisiga tõusis päevakorda veel üks teema: virtuaalraha Bitcoini populaarsuse kasv. Vaatasin huvi pärast järele, et aasta algusega võrreldes on Google’i kaudu Bitcoini otsitud üle kümne korra sagedamini. Küprose kriisi tõttu kasvas Bitcoinide väärtus 40 euro lähedalt ligi 200 eurole. Tõsi, praegu on vajutud tagasi 90 euro lähistele.

Bitcoini on nimetatud virtuaalseks valuutaks. Kui tavaliselt emiteerivad raha riigid, siis üks Bitcoini huvitavamaid nüansse on see, et selle puhul puudub tsentraalne juhtiv asutus. Tundmatud IT-spetsialistid lõid süsteemi ning selles raamistikus võivad inimesed üle maailma vahetada oma kohaliku valuuta Bitcoini omaks (ja vastupidi) või teha omavahel makseid Bitcoini valuutas.

Huvitav on ka Bitcoini tehniline lahendus, kuid kardan, et enamik lugejaid kukuks selle selgitamise peale igavusest toolilt maha, ning seetõttu uuriksin hoopis teist aspekti Bitcoini juures – milline võiks olla virtuaalraha tulevik?

Esiteks tuleks küsida, kas Bitcoin on raha. Rahaks on ajalooliselt nimetatud kõige müüdavamat ehk likviidsemat instrumenti. Kui vaatame Bitcoini, siis eurodega võrreldes ei ole Bitcoin praegu veel samasuguse likviidsusega – eurodega on palju lihtsam kaupade või teenuste eest tasuda. Seega on Bitcoin likviidsuselt «päris rahast» astme võrra nõrgem ning ehk sarnane väärismetallidega. Mõned nimetavad Bitcoini virtuaalseks valuutaks, kuid see termin on ka mõnevõrra eksitav, sest praegused maailmavaluutad euro ja dollar on ka ju suures osas elektroonilised ehk virtuaalsed. Ma peaksin kõige sobivamaks nimetada Bitcoini alternatiivseks rahaks või valuutaks, on see ju ka sisuliselt alternatiiv traditsioonilistele valuutadele.

Järgmine mainimist väärt nüanss ongi seotud traditsiooniliste valuutadega. Kui vaatame tänapäeva maailma rahandust, siis 2008/2009. aasta kriisi järel on peaaegu kõik suurriigid oma valuutat nõrgendanud. Rahatrükk ja negatiivsed reaalintressid just seda teevad. Kuid valuutasid mõõdetakse peamiselt üksteisega ja kui Euroopa ja USA lõhuvad oma valuutat poole võrra, siis nendevaheline kurss ei muutu üldse. Euro ja dollari omavaheline kurss ongi üsna sama nagu neli aastat tagasi ja nii võib pealiskaudsel vaatlemisel jääda mulje, et suurt ei olegi toimunud, ehkki muutused on väga suured. Ja saavad suured olema ka järgneval kümnendil. Nii Bitcoini kui väärismetallide kasvava populaarsuse põhjus peitubki selles, et riigid käituvad oma valuutaga halva peremehe kombel. Vaadake kasvõi Küprose näidet: kui pankadest enam eurosid kätte ei saa, on selge, et usaldus süsteemi suhtes on kõikuma löönud ning otsitakse alternatiive.

Kolmandaks on huvitav Bitcoini ebatraditsioonilisus. On ju ajalooliselt raha vermimise õigus kuulunud riikidele ning see on olnud üks oluline mehhanism kodanike üle valitsemiseks. Kuid Bitcoin on seda muutnud, tekitades alternatiivse raha, mille puhul puudub keskne juhtimine ja mis on anonüümne. Selle tekke võimaldaja on peamiselt tehnoloogia areng, veel kümme aastat tagasi oleks praeguse levikuga Bitcoin olnud võimatu, kuid IT-sektori kiire areng on loonud ka Bitcoini tekkeks sobiva pinnase. Rõhutaksin ka kultuurilist aspekti, sest riigipiiride tähtsus maailmas väheneb. Kui veel veerand sajandit tagasi loodi ettevõtteid peamiselt selles riigis, kus sünniti, ning arveldati selle riigi valuutas, siis tänapäeval on nii kapitali kui inimeste liikumine tunduvalt kergem.

Programmeerijad on Ukrainas, osa kontorist Tallinnas ja müük Londonis – paljud uued loodavad ettevõtted on seesuguse struktuuriga. Millise riigi ettevõte see on? Või millises valuutas peaks arveldama? See ei olegi ettevõtjale ja töötajatele väga oluline. Ma arvan, et ühiskonnad maailmas arenevad niimoodi, et mida noorem on inimene, seda tähtsam on tema jaoks valdkond, kus ta tegutseb, ja aina vähem tähtsaks muutub see, millises riigis ta tegutseb. Selle taustal on ka loogiline, et populaarsust võiks koguda valuutad, mis ei ole seotud konkreetse piirkonnaga.

Seetõttu arvan ka, et tulevikus toimub üha suurem osa maailma arveldustest Bitcoini-sarnaste alternatiivsete valuutadega. Kuid nagu iga algusjärgus protsessi puhul võib alternatiivsetele valuutadele ennustada valusaid kasvuraskusi. Võib arvata, et suurriigid ei vaata Bitcoini väga rõõmsal pilgul, kuna see konkureerib nende valuutadega. Bitcoini mahud ei ole praegu veel sedavõrd suured, et pilgud väga kurjaks muutuks, aga tõenäoliselt liigume sinnapoole, et mingil hetkel keeravad riigid Bitcoini hapnikukraanid kinni.

Kuid selline võitlus tehnoloogia arenguga on siiski võitlus tuuleveskitega ning kui ka Bitcoin kinni pannakse, tekivad mõne aja jooksul tõenäoliselt uued alternatiivsed valuutad. Seega tasub aktiivsematel kindlasti nendel trendidel silm peal hoida. Bitcoin on küll alles liiga toores, et seda ulatuslikult kasutada soovitaksin. Siinkohal sobib meenutada nutitelefonide tulekut. Esimesi neist oli üsna võimatu kasutada ja läks päris palju aastaid, enne kui Apple ja Android need massidesse tõid. Sarnaselt esimeste nutitelefonidega liigub ka Bitcoin õiges suunas, kuid laiemaks kasutamiseks on mõistlik ära oodata valuutade iPhone’i saabumine.

Kristjan Lepik on portaali tarkinvestor.ee juht.