Sirje Niitra

FOTO: SCANPIX

Iga päev sõidan mööda loosungist, mis teatab: Tark on olla tallinlane! Ehkki saan aru, mida sellega tegelikult mõeldud on, ajab selline üleskutse mind vihale.

Olles veetnud oma varase lapsepõlve Läti piiri lähedal Treimanis, nooruse Pärnus ja tudengiaja Tartus ning maandunud pärast mõneaastast Hiiumaa-elu Tallinnas, armastan kõiki neid elupaiku ühtviisi.

Ülikooli ajal Taaralinnas elades tundsin puudust merest ja selle igatsuse pärast ei saanudki see linn mulle kunagi päris omaks. Pärnus muutusin sügise tulles, kui linn puhkajate lahkudes tühjaks jäi, alati pisut melanhoolseks. Isehakanud hiidlasena tekkis vangi tunne, kui igal ajal kiiresti mandrile ei pääsenud. Kahes viimases elupaigas häiris ka provintslik ellusuhtumine. Lasnamäel elades olin igal aastal õnnetu, et ei märganud kevade tulekut, sest majakastide vahel loodust lihtsalt ei olnud.

Aga igal neist Eestimaa paikadest olid minu jaoks ka ainult neile igiomased väärtused. Pärnus veedan igal suvel enamiku oma vabu päevi, ja mitte ainult sealse maailma parima ranna pärast, vaid ka seetõttu, et kõik on nii käe-jala juures ja vahemaad jalgrattal läbitavad. Tartusse sattudes naudin nooruslikku suminat tänavatel, üle Emajõe kaarduvate sildade ilu ja mingit iselaadi vaimsust. Hiiumaad pole vajagi kiita – kes seal käinud, teab ise!

Mulle meeldib ka Tallinn oma vanalinna ja sadamatega. Aga tarkust näib siinsetel linnajuhtidel pigem nappivat, kui et seda üle jääks. Ma ei mõtlegi siin paljukirutud tänavaauke, nagu ka mitte äärmiselt erakondlikku juhtimist, linnapea ülbust või linnaametnike maksumaksja raha eest kommima panemist, mille üle mul tallinlasena pigem piinlik on.

Mõtlen tasuta transporti, mis nõutuks teeb, kui näiteks Pirita ja Merivälja elanikud 1A bussis ilmaski istuda ei saa, sest viimsilased on lõpp-peatuses kõik kohad hõivanud. Pärnakad, nagu ka Rakvere, Jõhvi, Viljandi või mistahes teise linna elanikud peavad pealinna arstile või kontserdile tulles maksma ühissõidu eest täie rauaga, ehkki palgad on neil pisemad ja hinnad poes kõrgemad. Ons see õiglane?

Kuigi Tallinnal pole elukeskkonnana suurt midagi pakkuda, on tegu linnaga, mis ülejäänud piirkonnad inimestest tühjaks pumpab, olenemata sellest, kes parasjagu võimul. Kui inimese jaoks on tähtsaim karjäär, siis ta kolib Tallinna või Eestist minema, sest väikelinnades on vähe valdkondi, kus end teostada.

Olles pealinnas juured edukalt alla ajanud, ei peaks me ülalt alla vaatama teiste piirkondade elanikele. Tallinnas võib ju olla ajusid suhteliselt rohkem kui näiteks Põlvas, aga lolluse kontsentratsioon on siin ka kindlasti palju kõrgem ja see paistab kahjuks ka välja.