Postimees kandis täna üle reaalajas väitluse, kus reformierakondlased ründasid Rahvakogu keskkonnas tehtud ettepanekut valimisreklaamid keelustada.
Reformierakondlased: valimisreklaami ei tohi keelata
Rahvakogus ettepanekute seast nopitud väidet «Valimisreklaam tuleks keelustada» asus kaitsma Eesti Väitlusseltsi võistkond koosseisus Age Tomson ja Rauno Kiviloo. Neile oponeerisid Martin Bek ja Priit Kallakas Reformierakonnast.
Väitlus kanti kella 17.30-18.30 otseülekandena üle Tartu Ülikooli haridus- ja sotsiaalteaduskonna hoonest.
Tegu on väitluskuu neljaosalise sarja kolmanda debatiga. Võrreldes Postimehe arvamusportaalis peetavate online-väitlustega on siin võimalik näha ka esinejate kehakeelt - nende kohanemist keeruliste olukordadega, žeste ja kõnestiili. Toome teieni väitluse oma puhtaimas vormis, kus võistluslikult on eesmärk võita väitlus parimate argumentide ja heade esinejatega.
Kord näeb võistkondadele ette vaheldumisi kõnelemise, et igal kõnelejal oleks õigus vastaste argumente ümber lükata. Ainsaks erandiks on kuuest kõnest kaks viimast, kus mõlema võistkonna üks esindaja teeb kokkuvõtva kõne sellest, mis väitluse jooksul just neile võidu peaks andma.
Väitluse kokkuvõte:
Jaatuse avakõne
Age Tomson:
Räägin teile kohe sellest, mis on need põhimõtted, mille eest jaatava poolena täna seisame.
Miks on vaja sellisel teemal väidelda? Mis on hetke probleem?
Praegune süsteem, kus erakonnad võivad teha piiramatult reklaami on halb, sest ei soosi uute ideede ja uute parteide tulekut valimismaastikule. Praegune süsteem soosib pealiskaudsust.
Meie plaanis oleks luua võrdsemad võimalused nii, et keelustame kogu parteide intsitatiivil tehtud reklaami. See tähendab, et reklaami ja arutelu kujundamise roll jääb riigi kätte, eelkõige rahvusringhääling ja valimiskomisjon. Seega jäävad alles avalikud debatid ja otsekohtumised valijatega. Viimane peaks olema aga samuti reguleeritud. Samuti on õigustatud kampaaniad, mida teeb valimiskomisjon, et inimesi motiveerida valimas käia.
Argumendid
Võrdsemad võimalused erinevatele inimestele ja erakondadele
Praegu on suur võim rahal. Poliitilises diskussioonis peaks maksma aga argumentide tugevus, mitte erakondade võimsus teha reklaami.
Arutelu kvaliteet
Ka praegu piirame valimisreklaami. Üks kolmandik inimestest ei oma praegu poliitilist eelistust ja on eriti mõjutatavad poliitilisest reklaamist. Riiklikke debattide puhul saaksid kõik kandideerijad võrdselt oma arvamust avaldada ja peavad mõtlema, kuidas oma argumente edastada. Kontrolli allolev debatt viib meid paremate argumentideni ja kaalutlumate otsusteni.
Ristküsitlus:
P: Kas te nõustute sellega, et valijte informeeritus on tähtis üksikute erakondade prohrammidega?
A: Jah.
P: Kas teate palju oli valijaid?
A: Täpselt ei tea
P: Oli umbes miljon. Kas teate, kui palju oli kandideerijaid?
A: Ei.
P: See oli 9400. Kas teate, kui palju oli keskmine Foorumi vaatajate arv?
A: Ei tea.
P: See oli circa 80 000. Kumma kanali kaudu jõuvad parteide sõnumid rohkem inimesteni – reklaami või rahvusringhäälingu?
A: Jõuab arvatavasti läbi reklaami, aga meile on olulisem sõnumi kvaliteet, mitte see, kui paljude inimesteni see jõuab.
Eituse avakõne
Martin Bek:
Kuidas diferentseerime mõtteid, mis on kvaliteetsed ja mis on vähem väärt? Kas kõik mõtted ei ole ühtemoodi väärt ja ei vajaks levitamist? Kui Leedus piirati viimastel parlamendivalimistel reklaami, siis usaldus valitud valitsuse vastu jäi madalaks. Samuti tõusis nende hulk, kellel polnud konkreetset eelistust mõne partei suhtes.
Kas kujutate, et tööinimene jõuab tegelda otsekontaktide tegelemisega? Inimesed ei saagi teada, kes kandideerivad, ja keegi ei julge kandideerida.
Valimiskomisjoni reklaam samuti maksab. Kuidas keskne kampaanimaht paika saab, kui valimisnimekirjad lähevad lukku alles sügisel? Kas riigil on piisavalt raha, et kõigile anda piisavalt eetriaega?
Kampaania on sõnavabadus. Riik ei tohi keelata kandidaadil oma sõnumit levitada. Ukselt uksele kuulaja ei jõua. Kui olla vähetähtsam tegelane, siis keegi esinema ka ei kuku. USA ülemkohus: valimiskampaaniale ülemkulude seadmine piirab argumentide jõudmist auditooriumini. Seega leidis ülemkohus, et see on sõnavabaduse piiramine.
Mis on valimisreklaam? Parteide kampaania käib praegu juba pidevalt. Mis ajast keelame valimiskulutused? Praegu ei ole tegu enam ainult plakatitega. Leitakse teised viisid valijate mõjutamiseks, näiteks Tallinna TV, Reformierakonna noorte plakatid «head teed». Neid ei näha reklaamina ja jõuame JOKK-skeemini, mis minu arust ei ole moraalne.
Toetame sõnavabadust ja laseme inimestel levitada oma sõnumit selliselt, nagu nad ise tahavad.
Ristküsitlus
A: Paljudeni valijateni erakondade reklaamid jõuavad? Kui foorum jõuab 80 000ni...
M: Ei oska öelda, aga kindlasti on suurem.
A: Kas erakonnad ise ei analüüsi?
M: Seda on väga raske analüüsida.
A: Kas sel juhul, kui ringhääling suudab oma mahtu suurendada, kas on parem?
M: Ei, kvaliteet ikka kannatav.
A: Mida tähendab täpsemalt sõnavabaduse piiramine?
M: Kui ei saa teha vahet, mis ajast hakkab reklaam ja millal avaldatakse näiteks oma arvamust Facebookis.
A: Aga kui anname võimaluse sõnumeid edastada, aga teiste kanalite kaudu?
M: Kandidaat ei saa edastada oma sõnumit nii, nagu ta soovib. See ei jõua nende valijateni.
Jaatuse teine kõne
Rauno Kiviloo:
Nad ei rääkinud meie argumentidele vastu. Kas võrdsus on oluline? Kas arutelu kvaliteet muutuks?
Kõigepealt vastan oponentidele kolme punkti kaudu:
Defineerimise probleem – kuidas defineerime, mis on reklaam? Keeld kehtiks kogu aeg. Õigussüsteem tegeleb otsustamisega, mis on reklaam ja mis mitte. Spetsialistid teevad valiku. Sõnavabadust me ei piira, sest kõigil on enda ideid väljendada, aga läbi riiklike kanalite. Seega jäävad kõik argumendid alles. Praegu ei ole kõigil kandidaatiel de facto õigus võrdselt oma mõttei avaldada. Praegu reguleerib seda raha, kelle sõnumid rohkem jõuavad rahvani. Üritajad, kes praegu tulevad altpoolt, ei saa oma ideid avaldada, vaid need summutatakse rikkamate erakondade reklaami poolt. Seega de facto praegu sõnavabadus puudub.
Plaani toimimine – tuleks suurendada sisulise debati arutelu. Reklaam tänavatelt ei kao, aga seda koordineerib valimiskomisjon. Riik peaks tegema rohkem valimisdebatte ja selleks rohkem raha panustama. Praegu kulub riigi raha sisutu valimisreklaami toetamisele.
Praegu määrab argumendi tugevuse raha ja kui palju mõnda asja pidevalt korratatakse, siis see muutub tõeks. Argumendi puhul peaks aga oluline olema sisukus. Riik peaks aktiivselt sekkuma, et vähendada raha olulisust.
Arutelu kvaliteet. Oponendid väitsid, et reklaamide eesmärk on valijaid informeerida. Praegune agent, kes reklaame teeb, ehk erakonnal on aga eesmärk saada võimule ja selle eesmärgiga on mõnikord vastuolus valijate informeerimisega. Parteidele on parem varjata infot.
Seega seisame tõelise sõnavabaduse eest ja selle eest, et arutelu kvaliteet ning erakondade vaheline võrdsus suureneks.
Ristküsitlus:
P: Kes on eksperdid, kes kuuluvad neutraalsesse
R: Ma täpselt nimeliselt ei tea. Aga ka praegu mitmeid.
P: Kuidas kaoks ära massiline varjatud reklaam?
R: Näiteks?
P: K-kohukesed..
R: Kui mõni erakond üritab teha varjatud reklaami, siis keelustame ka selle.
P: Kas ei karda, et varjatud kanaleid pidi raisatakse rohkem raha ja manipuleeritakse suuremate massidega?
R: On väga raske korraga jõuda massideni ja olla varjatud. Ka K-kohukeste puhul nägime, et ühiskond reageeris kiiresti.
Eituse teine kõne
Priit Kallakas:
Olen hämmastunud, et pean siin TÜs kuulma argumente, mis sarnanevad rohkem Valgevene kui demokraatliku Eestiga. Et loome komisjoni, kes valvab poliitreklaamide üle. Neutraalseid organisatsioone ei ole võimalik luua. Reklaam on selleks, et inimesed läheks erakondade kodulehele. Uskumatu, et siin peab kuulma tsensuuri juttu!
Indrek Tarand kulutas 0,02 protsenti kõigist valimiskampaania rahadest, aga sai 25 protsenti häältest. SDE kulutas 7 protsenti, sai 35 protsenti häältest. Seega loevad ideed, mitte reklaami panustatud raha.
Postkastidesse tuleb aga pidevalt Kesklinna sõnum, Pealinna ajaleht. Seega kui parteid ei maksa, maksab linnavalitsus. Uutel tulijatel ei ole ikka võimalust, sest «Aktuaalses kaameras» kajastatakse ka eelkõige suuri erakondi.
Inimestel on õigus kuulata ja saada informatsiooni. Uuringud on näidanud, et valima läheb haritum ja rikkam inimene. Valimisreklaam tasandab vahet ja viib ka vähemharitud ning vaesemad inimesed valimiskastide juurde. Mida kõrgem valimisaktiivsus, seda legitiimsem riigivõim ja stabiilsem ühiskond. Kujutage ise ette, kuidas näost näkku kohtumise toimiksid – kõik 9000 kandidaati koptaksid kõigi valijate uksi pidevalt läbi.
Seega loodan, et nõustute, et valimisreklaami keelustamine on naeruväärne idee. Peame toetama sõnavabadust, demokraatat ja parlamentaarset riigikorda.
Ristküsitlus:
R: Kuidas sisu piirame?
P: Eetriaeg ei ole lõpmatu. Tänaval valimisreklaamidega jõuab rohkem inimesteni.
R: Kui ütlesime, et ei taha vähendada mahtu, vaid ainult agenti muuta. Kuidas siis väheneb inimeste info kättesaamine?
P: Me ei saa kindlad olla, et riik või see «neutraalne organ» ei hakka piirama sisu ja mõnda mõtet mitte läbi laskma.
R: Kas riiki ei peaks üldse olema, kui neutraalsust pole võimalik saavutada? Kas õiguskantsler ei ole neutraalne?
P: Selle kohta öeldakse, et ka igal kohtunikul on oma ideoloogia ja eelistused. Ka õiguskantsleril.
R: Kui komisjonis oleksid kõigi parteide esindajad?
P: Ei ole vaja luua sellist organit. Samasugune süsteem toimib ka praegu.
Vaibakõned/ küsimused:
Jaatusele: Kas raha on tõesti takistuseks, kui erakonnal on hea sõnum edastada? Mina näen, et kui on hea idee, siis raha selle levitamiseks on kergem leida.
Ei ole paremat või halvemat ideed.
Kas raha leidmine on raske?
Probleem ei ole raha leidmises, vaid selles, et mõnedel erakondadel on juba eelis.
Populaarne idee leiab toetajad ja rahastuse.
See on väga optimistlik, aga praktikas ei usu sellesse.
Jaatusele: Hüpoteetiline olukord: Misso vallast kandideerib Vello. Kuidas garanteerite, et saab võrdselt eetriaega? Kohaliku omavalitsuse liikmed ei ole eluaegsed poliitikud, vaid teevad ka muud tööd kõrvalt. Kuidas viib Vello sõnumi rahvale, kui ei saa reklaami teha?
Me ei keela reklaami, aga Vello ei tee ise reklaami, vaid seda vahendab neutraalne organ.
Eitusele: See võrdsuse alatoon, mida edasi annate, ei toimi. Kas praegune süsteem on valijaid harinud?
Jah. Tänu reklaamile on tõusnud inimeste hulk, kes on lugenud erakondade valimisprogramme.
Mul on jäänud mulje, et Reformierakonna valijad on vähemharitud ja ei loe valimisprogramme.
Emori uuring ütleb, et SDE-l ja Reformierakonnal on võrdselt kõrgharitud valijaid.
Jaatusele: Võib-olla ei ole vaja nii palju sõnumit levitada, vaid piisab, kui see on öeldud korra ja seda saab vaadata üle, kui soov tekib. Majandusteooria ütleb, et erakonnad käituvad selle nimel, et saada võimalikult palju hääli. Seega reklaami keelustamine praktikas ei toimi. Kumma dogma järgi tahate siis reguleerida: neutraalne organ, kes otsustab, või arvamuse kvaliteedi relativism?
Need kaks sobivad ideaalselt kokku. Ühelt poolt neutraalne organ ja teiselt poolt ei keeldu ühegi arvamuse avaldamisest.
Eituse kokkuvõttev kõne
Martin Bek:
Kõigil on õigus olla kuulatud. Sõnavabadus on meie põhiõigus. Igaühel peab olema võimalus muuta meie ja meie laste elu paremaks. Valimised võiksid haarata võimalikult paljusid. Me ei saa kategoriseerida mõtteid headeks ja halvadeks ja halbade ideede levikut piirata.
Riigikogu kvaliteet sõltub valijate informeeritusest. Sotsiaalmeedias leviv reklaam on hea võimalus kaasata noori. Reklaami tulemusel tutvuvad rohkemad inimesed valimisprogrammidega.
Eesti elanikel on piisavalt jõudu, et ise erakondade reklaamide sisukust mõjutada.
Jaatuse kokkuvõttev kõne
Age Tomson:
Vastased tõlgendasid meie plaani nii, nagu neile see sobib, ja ei vastanud meie argumentidele sisuliselt.
Sõnavabadus – me ei taha kuidagi mõjutada sõnumeid, aga tahame muuta agenti, kes sõnumeid edastab. Seega jääb alles reklaamimaht ja erakondade võimalus oma mõtteid edastada. Meie plaaniga saavutame erakondade võrdsuse. Praegu kontrollib sõnavabadust raha. Riik annab võimaluse kõigile võrdselt oma ideid edastada.
Arutelu kvaliteet. Erakondade huvi on saada võimule. Seega ei tegele erakondade reklaamid informeerimisega. Järelikult peame suunama informeerimise kellegi neutraalsema kätesse. See annab inimestele võimaluse kuulda kõiki ideid.
Praktiliste küsimuste ja probleemidega tegelevad eksperdid. Meie ülesanne oli näidata, et põhimõtteline idee toimib ja toob kasu.