Arvatakse, et mokatubakas on süütu asi, kuid see võib viia tõsise sõltuvuse ja tervisehädadeni, kirjutab politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kaja Kukk.
Kaja Kukk: suured pahed saavad alguse näilistest pisiasjadest
Eesti on sattunud oma narkosõltlaste ja narkosurmade arvukuse poolest edetabelite esiritta, sellega silma paista ei ole aga ühel väikesel riigil üldse mitte uhke ega hea. Selleks et olukord muutuks, on paljudel võimalus, aga miks mitte ka kohustus, oma panus anda. Oma roll on kodusel kasvatusel, ühiskonna hoiakutel ja suhtumisel, mitmesugustel asutustel, neile pandud ülesannete täitmisel ja nii edasi. Iga lüli peaks oma vastutust tajuma ja võimalusi parimal moel kasutama.
Politsei tegeleb peale tagajärgedega võitlemise ka ennetusega, tehes seda näiteks ennetusprojektidega, kaasates nii noorte esindajaid kui ka spetsialiste. Leiame, et otstarbekas on kaasa aidata hoiakute kujunemisele ja teadlikkuse suurendamisele. Näiteks kiputakse sageli arvama, et mokatubakas on süütu asi, ning ei usuta, et selle esimesest proovimisest võib saada alguse tõsine sõltuvus.
Mokatubakas on noorte seas väga kiiresti levinud. Paljud täiskasvanud on mokatubakast kuulnud, aga ei tea põhjalikult selle kahjulikest mõjudest. Kui täiskasvanud ei tea ega oska noori selle eest hoiatada, siis ei oska ka noored seda karta. Just seetõttu tuleb tekitada sel teemal avalik arutelu, läheneda noortele isiklikult ja teavitada ka täiskasvanuid. Politsei on seda meelt, et ei mokatubaka ega ka muud liiki sõltuvust tekitavate ainete levitamine ei saa leida mingit mõistmist ega õigustust. Neile, kes keelatud aineid alaealistele esialgu prooviks pakuvad, edaspidi aga kogu taskuraha oma taskusse saavad, peab tegude eest järgnema kiire karistus. Noorsoopolitsei on siin omandanud üha enam kogemusi ja, kasutades narkokuritegudele spetsialiseerunud kolleegidelt saadud nõustamist, saanud jälile nii mõnelegi, kes alaealisi sõltuvusainete tarbimisele ahvatlenud.
Kui leidub neid, kes arvavad, et ega mokatubakas midagi ohtlikku ei ole, siis nad eksivad. Tegemist on sõltuvust tekitava ainega, mille jätkuna pakuvad levitajad sageli juba järgmise taseme kaupa. Vanematel tasub huvi tunda, millele lapse taskuraha kulub: kas maiustustele ja krõpsudele või pahelisele tegevusele.
Selleks et mitte piirduda manitsuste ja ebamääraste väidetega, et diilerid jäävad vahele ja saavad ka kiiresti karistatud, olgu siinkohal toodud mõned näited elust enesest.
«Päris kümneaastastele ei müü, kliendi vanust ei küsi, vaatan näkku» – nii ütles noormees, kes ei õpi ega tööta, vaid tegeleb «äriga». Ta elatab ennast mokatubaka müügist, paraku valimata «klienti».
Detsembris 2012 pidasime kinni 22-aastase noormehe, kes alaealistele mokatubakat müüs. Tal oli kaasas üle 70 karbi mokatubakat. Osta saavad kõik, kellel vanust rohkem kui kümme aastat. Müügist saadud tulu on nii suur, et klient peab ainult helistama ja kuller sõidab kohale. Kui temalt küsiti, miks ta alaealistele müüb, vastas kuller, et ei taha klienti petta. «Olen ju lubanud kohale tulla, kuidas ma siis ei müü.» Sel päeval oli ta ära müünud juba kolm torni ehk 30 karpi. Ühes karbis on umbes 20 padjakest. Täpsustusena olgu märgitud, et mokatubaka müük on Euroopa Liidus, välja arvatud Rootsi, keelatud.
Asja teeb hullemaks see, et lisaks mokatubakale pakkus ta ka kanepi-joint’e, need on ise keeratud narkootilist ainet kanepit sisaldavad sigaretid. Sel kulleril oli neid kaasas 40 tükki. Tegemist oli neljapäeva õhtuga ja politseis olles ei vaikinud kulleri telefon hetkekski, tööd oleks olnud palju ja kasum suur: ühe karbi hind jääb 4 ja 5 euro vahele.
See noormees on juba varem mokatubaka müümise eest karistada saanud. Kuna müügist saadud tulu on ilmselt sedavõrd suur, siis rahatrahv noormeest seaduskuulekalt käituma ei pannud. Teda karistati narkootilise aine omamise eest kriminaalkorras (sellele eelnevale teole järgnes kiire karistus – 20. detsembril alustati menetlust, järgmisel päeval oli noormees kohtu ees ja sai karistada). Ära võeti üle 800 karbi mokatubakat, mis oli mõeldud müügiks. Eespool kirjeldatud juhtumi menetlus on käimas.
Kinnitamaks väidet, et teole järgneb kiirelt ka karistus, võib näiteks tuua kaks jõustunud kohtuotsust. Kiirusele rõhume eelkõige seetõttu, et siis on lootust, et teo toimepanija adub, et nagunii jääb ta vahele ja saab karistada. Ka on võimalik, et ta loobub sellest tegevusest ja valib teise tegevusala, mis ei lähe seaduste ning üldiste heade tavade ja kommetega vastuollu.
Läinud aasta 14. novembril andis 19-aastane noormees Pärnu linnas alaealisele edasi väikeses koguses kanepit, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja mille käitlemine ilma vastava loata on keelatud. Noormees võeti vastutusele, talle esitati süüdistus paragrahvi alusel, mis käsitleb täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikku edasiandmist nooremale kui kaheksateistaastasele isikule.
Karistada on võimalik sellise teo eest kuni viieaastase vangistusega. Noormees oli nädala pärast kiirmenetluse korras kohtu ees, tunnistas end täielikult süüdi ning 22. novembril langetas kohus otsuse: kuus kuud vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Selle aasta jaanuaris andis 18-aastane noormees kahel korral Pärnu linnas alaealisele üle kanepit. Süüdistuse järgi leiti tema autost, kui politsei ta kinni pidas, soonkinnisega kilekotte kanepiga. Talle esitati süüdistus kahes kuriteos: täisealise isikuna narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele ning narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo.
19. veebruaril seisis noormees kohtu ees, tunnistas end täielikult süüdi ning kohus määras talle karistuseks kolm aastat vangistust; noormees jääb siiski vabadusse, kui ta kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu.
Noorte ja politsei algatatud projektis lööb kaasa Eesti Vähiliidu vabatahtlik Hanno Egipt, kes on käinud tubakatoodete mõjust rääkimas enamikus Pärnu koolides.
Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi on tubaka tarvitamine psüühika- ja käitumishäire. Nikotiin, mis on üks tubakatoodete komponente, on sõltuvust tekitav uimasti. Ta mõjutab kõiki inimese elundeid ja tekitab niisama tugevat sõltuvust kui heroiin või kokaiin. Sama hiilivalt kui nikotiinisõltuvus kujuneb välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab tubakatoodete tarvitamise harjumust. Tubakakeemia tuimastab haistmis- ja maitsmistaju, vähendab keskendumisvõimet ning muudab kehvemaks ka mälu.
Huuletubakas ehk rahvakeeli mokatubakas sisaldab sigaretist rohkem nikotiini ning tekitab seetõttu tunduvalt tugevama sõltuvuse kui tubakasuits. Huuletubakas tekitab igemehaigusi, põhjustab suuõõne, neelu ja kõhunäärme vähkkasvajaid ning ka varajast hammaste väljalangemist. Huuletubaka tarvitajal on 30 protsendi võrra suurem oht surra südameinfarkti või insulti kui meelemürgist hoiduval inimesel.
Loengutel saadud tagasiside järgi arvasid noored, et kuna mokatubaka tarvitamisel ei eraldu suitsu, siis ei ole see ka nii kahjulik. Tänu jagatud infole õnnestus see väärarvamus paljude jaoks ümber lükata. Foto- ja videomaterjalide toel said õpilased oma silmaga näha reaalseid näiteid inimestest, kes olid alahinnanud tubakakeemia laastavat mõju oma tervisele. Meie kõikide organismis on olemas geneetiline kood vähi tekkeks. Tubakatooteid tarvitades aitame oma organismis kaasa vähirakkude kasvama hakkamisele ja suurendame ohtu haigestuda vähkkasvajasse.
Tubakatoodete pakendist vähemalt pool katavad selged hoiatused, et toode kahjustab tervist. Seega, inimene peab ise otsustama, mida ta väärtustab: kas hetkemõnu, mis võib hiljem põhjustada surma, või enda ja oma lähedaste tervist ja heaolu.
Paljud tubakatoodete tarvitajad ei oska hinnata oma elu ja väärtustada võimalusi, mis tubakavaba eluga kaasnevad, kuna meie ühiskonnas on vähe häid eeskujusid. Egipt on arvamusel, et tubakatoodete tarvitamise lõpetamiseks Eesti koolides tuleb koolide juhtkondadel astuda tõhusamaid samme ja kehtestada tubakatoodete tarvitamisele õpilaste hulgas nulltolerants, kasvõi koolist väljaheitmiseni.
Politsei jätkab oma ülesannete täitmist, olgu selleks kas ennetav mõjutamine või juba libastunute käitumise mõjutamine, saates süüdlased kohtusse. Jätkame koostööd mitmesuguste partneritega, et aidata kaasa elutervete hoiakute kujunemisele, aga samas kutsume üles igaüht korraks pöörama pilku enesesse.
Tasub endalt küsida, kas minu võimuses on kuidagi kaasa aidata olukorra muutumisele. Kui vastus on jaatav, siis anna oma panus, millega aitad kaasa nii enda kui ka oma pere ja teiste eestimaalaste edasikestmisele. Järgides seda üleskutset, avastame loodetavasti mõne aja möödudes, et hoiakud on muutunud, ning võime uhked olla, et aitasime end ise tabelite madalamatele astmetele.