Olav Kivirand

FOTO: Erakogu

Uue maagaasiseaduse vastuvõtmise poolt hääletas möödunud aastal 52 saadikut. Sellega võtsid nad vastutuse, et muutused gaasiturul ei ole pelgalt üritus hõivata gaasiturg senisest veel kontrollimatu mudeliga. Et hinnata, kas potentsiaalne gaasivõrkude haldaja AS Elering suudab asendada Eesti Gaasi, peaksime piiluma sinna, kus Elering alustas elektrivõrgu haldajana, ning kuidas kujunesid rahavood ja võrgutasud. On oht, et Eleringi omandisse liikuvad gaasivõrgutasud koormatakse lisaks tulevase LNG terminali- ja uute ühendusvõrkude ehituskuludega.

Meenutuseks: kui Elering elektrivõrgud oma haldusse sai, noteeriti võrgud kohe võlakirjadesse Londoni börsil 200 miljoni euro eest. Kui Elering omandab gaasivõrgud, ootab ees ilmselt analoogne stsenaarium. Sellist kahtlust külvab uus maagaasiseadus, kuhu on sisse kirjutatud ka investeerimiskava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis kuus sätestatud infrastruktuuri normid. Kõhedust tekitavad ka Eleringi plaanid ühisest Soome ja Balti gaasiturust, kus väidetavalt tuleb taas tarbijal, küll osaliselt, kuid ikkagi Eesti tarbija jaoks liialt suure summaga kinni maksta LNG terminali ja muude taristute kulud Soome, Lätti ja Leetu.

Sellisel juhul nullivad investeeringud taristusse tõenäoliselt odava LNG ning lõppgaasi hind tarbijale kujuneb praegusest kõrgemaks. Kuhu jäävad tarbija õigused põhjendatud ja taskukohasele gaasi hinnale? Just põhjendatuse komponent on oluline, et gaasituru kujundamisest ei tuleks järjekordne läbikukkumine. Ilmselt ei lepi ka ülekandegaasivõrgu praegused omanikud E.On, Ruhrgas, Gazprom ja Fortum kohtulahendita, mis võib Eesti riigile tuua ettenägematuid kulutusi. Nii tähtsaid otsuseid langetades peaksime olema kindlad, et kui ühest ruumist väljume, on teine ruum kindlasti parem.

Eelkõige tarbijale on vaja turvatunnet, et on tagatud võimalik parim gaasi hind. Investeerimisvalmidusele peaksid järgnema korrektsed ja põhjendatud arvutustega kalkulatsioonid. Eesti Energia ja Eleringi «eest ära, meie teeme»-mentaliteet peaks asenduma eesti vanasõnaga «Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika». Kas Elering on saavutanud piisava gaasikompetentsuse? Teatavasti eeldab gaasivõrkude haldamine vähemalt kaheaastast (küttegaasiohutuse seaduse järgi) eelnevat praktilist tööd gaasi alal.

Millise rahaga on Elering suurendanud oma gaasikompetentsust ja teinud tasuvusuuringuid uue LNG regionaalterminaali rajamiseks maksumusega 306 000 eurot? Potentsiaalne uus LNG terminal suudab pakkuda konkurentsivõimelist gaasi hinda juhul, kui ehitatakse Balti riike ja Soomet teenindav regionaalne terminal, mille maht on 3,6 korda suurem Eesti aastasest tarbimisest ja eeldab võrguühendust vähemalt Soomega. Nii kaalukate otsuste langetamisel on vaja põhjalikke majanduslikke analüüse, eriti mis puudutab Eesti võimaliku konkurentsivõime vähenemist. Küsimus on, kas me ikka vajame kallist LNG terminali niigi nii väiksele turule ainult selleks, et tagada varustuskindlus kalli hinnaga.

Eesti energeetika juhtimine, majandamine ja tuleviku visioonid vajaksid rohkem kompetentset arutelu. Praegu on Eestis selgelt välja joonistunud tugevad huvigrupid, kes mõjutavad nii käimas olevaid arengukavasid kui ka survestavad otseselt kavade koostajaid, valitsust, parlamenti ja ministeeriume. Otsused, mis parlament seni on vastu võtnud, ei ole Eesti rahva huvides: saada osa oma maa hüvedest ning elada omal maal, kus riik soosib ja toetab rahva jätkusuutlikkust energeetikat õigesti majandades.