Õigekeelsussõnaraamat.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Filoloog Priit Silla selgitab Postimehe arvamusportaalis sõnade vabandama ja vabandust paluma erinevat tähendust.

Olen tegusõna vabandama tähendusest mitu korda kirjutanud, aga kes ohakat välja jõuab kitkuda, sel juur läbi maakera ja teisel pool sõlm otsas. Hiljuti kirjutasid Postimees, Õhtuleht jt, et Venemaa peab küüditamise pärast vabandama. Püha taevas, mida siis meie peame tegema?!

Mida tähendab vabandama? Selgituseks räägin, kuidas mina verinoore filoloogina selle teada sain. Riivanud kord auditooriumist väljudes professor Aristet, pomisesin: «Vabandan!»  - «Mitte teie, noormees, mina vabandan,» kostis Ariste. «Teie ju müksasite mind ja tahate vabandust paluda, võite ka andestust paluda, mis teeb sama välja. Jah, ma vabandan teid, st vabastan süüst, teie aga tahtsite ilmselt minult kui kannatada saanult vabandust/vabandamist paluda.» Mul oli piinlik, aga professori õpetus jäi meelde.

Pealkirja juurde tagasi tulles võib nentida, et Venemaa vabandab suurima armulikkusega kõiki meid, kes me talle aastasadu tüli oleme teinud, meie aga peaksime nõudma, et ta paluks meilt vabandust.

Muide, veel tobedam on väljend vabandame teie ees, mis on andetu tõlge venekeelsest  izvinjajemsja pered vami. Keelemees Henno Meriste selgitas kord ajakirjanikele, et kellegi ees saab kummardada või ka tantsida, mitte aga vabandust paluda. Vabandust paluda saab kellegi käest, kelleltki.

Seega on pardon, sorry, izvinite eesti keeles vabandust, kui me just ei suuda lausuda seda tinarasket sõna palun vabanduse ette. Kui te ise olete ohvri osas, seda ikka juhtub, vastate: «Vabandan!», «Pole viga», «Kellel ei juhtuks!»

Protestihäältest soovituse vastu kuulen, et kõik räägivad nii, küllap paljud seda teevadki. Sama lugu oli kogu progressiivse inimkonnaga, kes ehitas kommunismi, või teise poolega, kes karjus üksmeelselt: «Sieg heil!»  Lollus ei muutu tarkuseks, olgu ta või härjasuurune!

Kahjuks on samalaadseid vääras tähenduses tarvitatud sõnu veel ja veel, nt tingimus, mis tähendab nõuet, kuid mida tarvitatakse ka objekti tähenduses, mille kohta nõue käib  (looduslikud tingimused - loodusolud või nõuded nende olude kohta). Rääkija vaimu avardavad kahtlemata vägevaid üldmõisteid kandvad sõnad nagu tehnika (roostetab lumehanges), kosmeetika (pannakse põskedele), keemia (külvatakse põllule), geograafia (leviala), kulinaaria (toodi lauale) jts.