/nginx/o/2011/03/29/548217t1h7349.jpg)
/nginx/o/2011/03/29/548217t1h7349.jpg)
Mart Laari kandidatuuri esitamine Eesti Panga nõukogu esimehe kohale tundub halva aprillinaljana, kirjutab Mati Pallasma.
Mati Pallasma: Eesti Panga nõukogu esimehe asjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President esitas Mart Laari kandidatuuri Eesti Panga nõukogu esimehe kohale. Pean tunnistama, et mulle oli uudis šokeeriv ja kui tegemist oleks olnud 1. aprilliga, oleksin seda pidanud aprillinaljaks, kuigi väga halvaks naljaks.
Käesoleval ajahetkel tundub selline ettepanek olevat kohatu ja mõnes mõttes koguni sadistlik. Kui Ilvesest võib oodata kõike, siis Laari pidasin isiklikult küll asjalikumaks meheks. Võimuerakondasid huvitab loomulikult ainult see, kuidas lahti saada praegusest neile ebasoovitavast nõukogu esimehest, Eesti Pank kui niisugune pole tähtis.
Siiski on olemas õhkõrn lootus, et kaine mõistus lõpuks võidab st keegi suudab Laari ära rääkida ja ta loobub suuremeelsest pakkumisest. Selline käik oleks ainus võimalus, et Laar ja riigikogu säilitaksid oma inimliku näo – esimene sellega, et loobub kasvõi näiliselt sirge seljaga üle jõu käivast ametist, teine sellega, et pääseb piinlikuvõitu küsimuse arutamisest. Ilvest ei päästa enam miski.
Mis saab siis, kui lootus ei täitu? Suurt ei midagi, karavan läheb vaatamata koerte haukumisele (võtke vaevaks tutvuda kommentaaridega) edasi. Siiski arvan, et nii riigi, Riigikogu kui ka poliitikute maine langeb veelgi, kindlasti ka Eesti Panga oma ja lõpliku tõestuse saab väide, et Eesti riigis on kõik võimalik.