Airi Kukk: poistel ja tüdrukutel on erinev õpimotivatsioon

Koolilapsed Foto: Laura Oks

Poisid on õppides eesmärgipärasemad ja süsteemsemad, tüdrukud aga realiseerivad rohkem teiste püstitatud ootusi. Õpetajad peavad nende erinevusi arvestama terve koolitee jooksul, kirjutab Tallinna Ülikooli algõpetuse lektor Airi Kukk.

Meie koolisüsteemi arvestades ei ole poisid ja tüdrukud  1. klassi õppima asumisel ja kooliteed alustades erinevatel arenguetappidel (toetun siinkohal arengupsühholoogia ainesele). Küll on Loodus nii seadnud, et mehed ja naised ning siis ka poisid ja tüdrukud on erinevad ja seda juba liigiomaste välistunnuste poolest, rääkimata sisemistest ehk bioloogilistest.

Sellest järeldub edasinegi, et nende liigiomaste tunnuste arenemine kulgeb teatud seaduspärasusi ja erisusi arvestades, mis mõjutab valmisolekuid teatud asjade õppimiseks ja sooritamiseks ning millele aitavad vägagi kaasa keskkonna tingimuste stimulatsioonid ja kultuuriruum.

Kui võrrelda nüüd poiste ja tüdrukute sotsiaalset valmisolekut koolitee alustamiseks, siis valmisolekud peavadki erinevatel sugupooltel olema erinevad ja nii see ka on. Kool, teisisõnu õpetaja peab olema teadlik, kuidas kulgeb poiste ja kuidas tüdrukute areng ning vastavalt sellele korraldama ka õpikeskkonna õppetööks.

Näen koolides käies väga sageli, kuidas õppimine ja õpetamine on orienteeritud nn tublidele tüdrukutele, aga mitte uudishimulikele ja konkreetsust hindavatele poistele. Nüüd ei taha ma väita, et tüdrukud ei ole uudishimulikud või poisid tublid või .... Õppimisvalmidus koolitee algul ongi erinev igal lapsel ning eriti tugevalt ilmneb see just kooli alguses, kui kohtuvad erineva ettevalmistuse ja õpiharjumustega lapsed kaasas erinevate sotsiaalsete keskkondade mõjutused.

Samuti ei tohiks unustada ka 1. klassi üht esmast rolli – aidata lapsel (sõltumata soost) kohaneda tingimustega, mis mõjutavad tema elu järgnevad kaksteist aastat. Oluline on teadvustada, et poiste puhul on õppimine üldjuhul üldiselt üksikule ja tüdrukutel vastupidi.

Uurimused (nt Biddulph, Seebauer) on tõestanud, et poiste õpimotivatsioon tugineb sageli huvile ja teadasaamissoovile (praktiline elu – miks miski juhtub just nii nagu juhtub), aga tüdrukud realiseerivad teiste püstitatud ootusi, et mitte kellelegi pettumust valmistada (nt vanemad, õpetaja jne) (loomulikult on ka vastupidiseid näited). Selle juures ei vaja poisid oma tegevuste ümberjutustamist kellelegi, aga tüdrukud peavad saama oma kogemusi jagada jne, jne. 

Üldiselt on poiste õppimisele omasem eesmärgipärasus ja süsteemsus ja kindlasti väiksem vajadus sotsiaalseteks suheteks, mistahes vanuses. Tahan öelda, et ei saa ega tohiks tõmmata ranget sildistavat piiri, et poisid aasta hiljem kooli tulles oleksid sotsiaalselt suutlikumad. Poiste sotsiaalsete suhetega toimetulekut hindavad ju ka naised, sest Eesti koolides töötab suurem enamus naisi (eriti klassiõpetajatena).

Probleemipüstitus tegelikkuses ei kaogi, sest poistest sirguvad ikka mehed ja tüdrukutest naised, kes jäävad/on ikka vastassugupoolest (poistest/meestest) sotsiaalselt avatumad ja suutlikumad toime tulema suhetega, erinevate sotsiaalsete rollidega ning partneritega.

Miks tundub, et probleem on vanemates klassides väiksem? Arvan, et siingi on mitu põhjust, kuid üks on kindlasti see, et koolis, vanemates klassides lihtsalt omandatakse nn toimetuleku strateegiad - mida minult oodatakse ja vastavalt sellele ka käitun.

Küsimust, kas esimesse klassi võiksid astuda näiteks 7-aastased tüdrukud ja 8-aastased poisid, ei saa minu meelest üldse nii püstitada. Siis tekib mõne aasta pärast küsimus, kas 8-sed tüdrukud ja 9-sed poisid, aga arengulised iseärasused jäävad ju sugudele ikka. On ju näiteid, mil kooli  kohustuslik algus oli 6-aastaselt ning nn eliitkoolidesse pääses katsetega 5-aastaseid. Kuid need otsused ei osutunud headeks valikuteks ja nüüd jõutud nö koju: 7-aastane koolitee vanus meie kultuuriruumis on see keskmiselt sobivaim valik, alati jäävad erandid. Suuremale hulgale õppijatele on see sobivaim vanus koolitee alustamiseks sõltumata soost.

Postimehe arvamusportaal küsis ekspertide arvamusi Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi idee kohta, et poisid võiksid kooli minna aasta hiljem kui tüdrukud, sest nad on peaaegu kooli lõpuni neiudest arengus maas.