/nginx/o/2013/01/25/1539908t1h89e3.jpg)
Reedeses Õpetajate Lehes saab lugeda ühe erakooli väljasuretamise loo, Taani omapärasest koolitülist, aga ka sellest, kuidas lahendada olukord, kus välismaalt Eestisse naasnud laste tunnistusel pole emakeele hinnet.
Reedene Õpetajate Leht: erakooli väljasuretamine, Taani kooliseisak, Allikust Delloni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakool peab poole pearahaga ellu jääma
Lasva vallavolikogu püüab välja suretada kohalikku Pikakannu erakooli, makstes koolile vaid poole summast, mis on riigi poolt koolile õpilaste pearahana ette nähtud. Pärimuskultuuri kallakuga Pikakannu kooli asutasid mullu lapsevanemad vastuseks vallavalitsuse otsusele sulgeda kohalik põhikool.
Valitsuse määruse kohaselt tuleb koolile maksta iga õpilase kohta vähemalt 73 eurot, kuid Lasva vallavolikogu otsustas maksta poole vähem. 17. aprillil on Tallinnas Jaani kirikus heategevuskontsert Võrumaa kaguservas asuva väikese Pikakannu kooli päästmiseks.
Taanis ei lasta õpetajaid ja õpilasi kooli
Taanis on koolid juba ülestõusmispühadest saadik suletud, sest kohalike omavalitsuste liit kuulutas välja lokaudi ega lase õpetajaid ja õpilasi enam kooli. Põhjuseks on töötüli. Omavalitsuste liit ehk koolipidajad tahavad anda koolidirektoritele rohkem õigusi kooli juhtimisel ning õpetajate töö ja palga üle otsustamisel, kuid õpetajate liit on sellele vastu ega nõus kollektiivlepingute muutmisega.
Kuidas tappa inimesi ja ideid
Aasta ajakirjanik Rein Sikk kirjutab, et vahel võib seadusetähe pime ja arutu järgmine tappa ka kõige paremad ideed. Konkreetse näitena toob ta hiljuti koos olnud Rahvakogu, millest osavõtjate nimed salastati vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Tulemuseks oli see, et kuni rahvakogu kokkutulekuni ei teadnud laiem avalikkus, kes rahvast Rahvakogul üldse esindavad.
Kuidas hoida ilmaränduri laste emakeelt
Võõrsil elab ligikaudu paarsada tuhat eestlast, aga eesti keelt õpivad välismaal koolis kõigest 2700 last. Kui mõni eesti keelt koolis mitte õppinud laps pöördub koos vanematega tagasi kodumaale, siis ei saa ta siin oma õpinguid sageli jätkata õiges klassis, sest välismaalt saabudes pole tal koolitunnistusel emakeele hinnet.
Laulva revolutsiooni kangelanna meenutused
Rahvarinde asutamise üleskutse 25. sünnipäeval jagab laulva revolutsiooni kangelanna, toonane Rakvere 1. keskkooli õpetaja Mare Rossmann. Muuhulgas räägib sõnakas naine ka äsja Toompeal kõlanud näitleja Mari-Liis Lille kõnest ja oma esimesest kohtumisest Eesti kompartei juhi Karl Vainoga.
Vaata ja imesta
Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv kirjutab rahva ja ajakirjanduse reaktsioonidest poliitik Jaak Alliku ja telediktor Kerli Dello sõnumitele, mis sel nädalal palju kõneainet pakkusid.