Ministrid: Eesti talentidele avatuks

Jaak Aaviksoo Foto: Liis Treimann / Postimees

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja siseminister Ken-Marti Vaher (kõik IRL) selgitavad, miks tuleb välismaalastele tublisti lihtsustada ja kiirendada elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina, ettevõtluseks või õppimiseks.

Meie rahvuslik edenemine on lahutamatult seotud meie majandusliku edenemisega. Väikese riigina mõistame suurpäraselt, et majanduslik edu peitub ennekõike rahvusvahelises koostöös, kus loodav lisaväärtus ületab mitu korda traditsioonilise tootmise ja teeninduse lisaväärtust.

Siseministeeriumist kooskõlastusringile saadetud välismaalaste seadusse tehtud muudatusettepanekud seavad eesmärgiks paindlikuma rändepoliitika. Avatumaks muutuvad rändeliigid, mis aitavad kaasa ühiskonna ja majanduse arengule. Seeläbi on võimalik kasvatada heaolu ja luua lisatöökohti.

Eesti immigratsioonipoliitika on põhjendatult konservatiivne – vaid veidi üle ühe miljoni ulatuva rahvaarvuga riik ei saa ühteaegu olla avatud kõigile soovijaile ning säilitada ja arendada samas oma keelt ja kultuuri, nagu oleme põhiseadusega soovinud. Eesti iseseisvuse taastamisest alates on Eesti rändepoliitika sisserännet arvuliselt piiranud. Väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse elama asumisele seab piirangud kvoot, mille ülemmääraks on 0,1 protsenti meie rahvaarvust ehk umbes 1300 inimest aastas. Peame jätkuvalt põhjendatuks sisserändele arvupiirangute seadmist – väikese rahvana kestmiseks pole meil tegelikult ka muud valikut.  

Iseseisev Eesti riik on meie põhiseaduse toel kahe aastakümnega eesti kultuuri ja keele positsioone oluliselt tugevdanud ja seda mitte ainult  meie riigi piires, vaid avatud suhtluse abil ka meie piiride taga ELis ja kaugemalgi. Eesti on kujunenud võrdväärseks partneriks rahvusvahelises majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises koostöös.

Tänapäevane rahvusvaheline koostöö, eelkõige kiiresti arenevates kõrgtehnoloogilistes valdkondades, eeldab aga võimalust töötada seal, kus koostöövõimalused seda nõuavad. Mida nüüdisaegsem ja innovaatilisem on tegevusvaldkond, seda enam ulatub igapäevane tegevus üle Eesti ja isegi Euroopa Liidu piiride. Nii näemegi, kuidas mitmed meie spetsialistid liiguvad Tallinna, Londoni, San Francisco ja Hongkongi vahet ning töökohta ei vahetata mitte aastatega, vaid vahel ka nädalatega. Samasugust avatust eeldavad ka meie koostööpartnerid.

Oleme aastaid rõhutanud soovi liikuda lähemale teadmistepõhise majanduse mudelile. Oleme olnud ka tulemuslikud: äsja avaldatud Euroopa innovatsiooniedetabelis oleme jõudnud nn innovatsioonijärgijate riikide hulka, edestades mitut suurt Lääne-Euroopa riiki. Ühtlasi oleme märgitud kui kiireima innovatsioonikasvuga riik Euroopas. Niisugused arengud võimaldavad meil oluliselt laiendada oma rahvusvahelist haaret, ent ainult kasvava rahvusvahelise koostöö abil.

Kiiremaks majanduskasvuks on vaja rohkem investeeringuid. Seetõttu on enamik maailma riike loonud soodustingimusi investoritele elamislubade taotlemisel. Eesti senine praktika on olnud heitlik, mistõttu vajame välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks läbimõeldumat lähenemist ka sel alusel elamislubade andmise vallas.

Esmapilgul kerkib küsimus, miks vajab Eesti välistööjõudu, kui meil endalgi on lausa kõrgharidusega inimesed töötud või ei leia erialast tööd. Ministritena oleme ettevõtjatega kohtudes saanud neilt korduvalt tagasisidet, et tehnikaalase  ettevalmistusega inimestest on tööandjatel pidevalt puudus. Eeltoodu  viitab, et sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eestis struktuurne tööjõupuudus.  Lisaks oma elanike ümber- ja täiendusõppele vajab Eesti kiiremaks majandusarenguks kõrgkvalifitseeritud tööjõudu ka juurde.

Nõudmine kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele kasvab üle maailma. Parimaks sammuks nõudluse rahuldamiseks on pakkuda võimalust doktori- ja mitmel erialal ka magistriõppeks kolmandate riikide elanikele ootuses, et nad jäävad siia elama ja rakendavad õpitut Eestis. Seni on niisugused võimalused kasinad. Pärast õpingute lõpetamist peaks noor spetsialist Eestist lahkuma, et siis soovi korral asuda taotlema elamisluba tavalises korras. Oleme seeläbi kaotanud kõrge lisandväärtusega töökäsi, kelle rakendamine Eesti majanduses oleks vaieldamatult meie rahvuslikes huvides, suurendades Eesti riigi konkurentsivõimet.

Kehtiv välismaalaste seadus näeb ette ühetaolise immigratsioonikontrolli kõigile kolmandatest riikidest pärit isikutele, kuid muutunud majanduskeskkond eeldab Eesti arengule vajalike inimeste jaoks kiiremat ja lihtsamat menetlust. Kui rändepoliitika ei tule kaasa muutunud keskkonnaga, ei kaota me konkurentidele mitte ainult tippspetsialiste, vaid ühtlasi ka nende loodava lisaväärtuse ning uued töökohad, mis iga tippspetsialistiga loomuldasa kaasas käivad.

Eeltoodud arutlusele tuginedes oleme ette valmistanud ja kooskõlastusringile saatnud välismaalaste seaduse muudatusettepanekud, mis lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina, ettevõtluseks või õppimiseks. Tingimused lihtsustuvad ka asjaosaliste pereliikmetele.

Muudatuste keskne idee on kiirmenetluse sisseseadmine elamisloa taotlemiseks.

Erinevalt varasemast, kus elamisluba tuli taotleda välisriigis, saab kiirmenetluse korral luba taotleda viisaga Eestisse saabunu, kusjuures tööle võib asuda kohe Eestisse saabudes ja elamisloa taotlust hakatakse menetlema samal ajal, kui taotleja juba töötab. Lisaks ei pea Eestis õppiv üliõpilane töötamiseks taotlema eraldi luba ning võib pärast kooli lõpetamist asuda kohe tööle Eesti elanikega võrdsetel tingimustel.

Kiirmenetlus kehtib vaid teatud tingimuste täitmise korral – eelkõige tippspetsialistidele, kellele tööandja on valmis maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Oluline komponent on tööandja ja kõrgkooli usaldusväärsus ja kaasvastutus kiirmenetlusprotseduuri väärkasutuse vältimise eest. Kohustus maksta kõrgemat palka suunab tööandja eelistama Eesti töötajat, tagades sellisena eelkõige Eesti elanike tööhõive.

Peame kavandatud seadusandlikku initsiatiivi oluliseks sammuks Eesti majandusliku konkurentsivõime kasvatamiseks. Ühtlasi on see samm kantud üleilmastuva maailma arusaamisest rahvuslusest – see on avatud rahvuslus, mis näeb oma kestmise loomuliku kaaslasena üha tihenevat koostööd, eriti neis kõrgtehnoloogilistes valdkondades, mis kujundavad meie ühist tulevikku.