/nginx/o/2012/03/08/1003822t1h3e6a.jpg)
Kuna Oudekki Loone ei pareerinud Marko Pomerantsi reaalpoliitikat tugeva inimõiguste ideoloogiast kantud vastuseisukohaga, saavutas Pomerants tänases väitluses väikese edumaa, kirjutab väitluskohtunik Margo Loor tänase online-debati kokkuvõttes.
Kohtunik: reaalpoliitika tõi Marko Pomerantsile võidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On nagu on», kirjutab Tõnu Õnnepalu oma raamatus Mandala. Umbes samade sõnadega võiks kokku võtta Marko Pomerantsi seisukoha tänases pagulaspoliitika väitluses. Riigikogulase kohati populismihõnguline, kohati reaalpoliitiline seisukoht üllatusi ei pakkunud. Eelmisel aastal võtsime vastu 13 pagulast ja tänase väitluse põhjal hoiaks Pomerants selle numbri samana või kasvataks väga aeglaselt.
Politoloog Loonelt ootas lugeja tugevalt liberaalset positsiooni. Selgelt ja konkreetselt Loone Pomerantsile väitlusest hambaid ei näidanud, kuigi väljapakutud «pagulaste Schengeni» raames Eestile langev 40 pagulase kvoot on mitu korda suurem Pomerantsi kolmeteistkümne pagulase numbrist.
Selgelt vastanduvate plaanide või seisukohtade kokkupõrge jäi olemata, pigem mängisid mõlemad väitlejad kõvasti Euroopa kaarti ja püsisid turvalisel keskteel, kust aeg-ajalt huvitavaid torkeid tehti. Loone väljapakutud stsenaarium humanitaarkriisist Venemaal ning sellega kaasnevast pagulastevoost pole kindlasti enamiku lugejate mõttehorisondile varem kerkinud.
Kindlasti oli huvitav ka Pomerantsi pakutud tõestusmaterjal selle kohta, millistest riikidest (Gruusia, Venemaa) on Eestile viimase 15 aasta jooksul põhiliselt asüülitaotlusi esitatud. Huvitavaks mõtteaineks oli kindlasti pagulaste sooline jaotus, mida Pomerants ise küll lähemalt ei analüüsinud. Ridade vahelt võis ehk teatavat sarkasmi tunnetada.
Seega sisuliselt võib väitluse võitjaks pidada lugejat, kes sai põnevat pagulasteemalist mõttematerjali. Väitluse osapoolte vahel otsustada on keerulisem. Pomerants sai veidi selgroogu demonstreerida, Loone oli oma väljapakutud plaanides selgepiirilisem ja järjepidevam. Väikese edumaa Pomerants oma reaalpoliitikaga ehk saavutas, sest tugevat inimõiguste ideoloogiast kantud vastuseisukohta Loonelt ei tulnud.
Pagulasteemalised online-väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.