/nginx/o/2012/03/22/1022364t1hf42d.jpg)
Õpilasliidu juht Liina Hirv leiab, et poiste hilisem koolisaatmine tähendaks nii lasteaias kui koolis õppekavade muutmist ning ta ei näe selle järele vajadust.
Liina Hirv: kooliminekuea muutmine tähendaks uusi õppekavu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjaolu, et noormeeste ja neidude arengu kiirus ei ole võrdne, on üldiselt teada tõsiasi. Samas ei saa võtta seda mustvalgelt. Noore inimese areng sõltub väga oluliselt teda ümbritsevast keskkonnast ja seda olenemata soost. Seega võivad nii mõnedki noormehed arengus jõuda neidudele üsna kiiresti järele, kui neil on selleks toetav kodune õhustik ja ka klassikollektiiv.
Iga lapse areng on individuaalne ning tõmmata konkreetseid piire vaid soo järgi oleks meelevaldne. Seega ei saa ka öelda konkreetset vanust, millal arenguerinevus kaob.
Leides, et poiste areng on algklassides aeglasem kui tüdrukute oma, tuleks pigem rõhuda enam individuaalsele lähenemisele. Siinkohal nõustun igati Hasso Kukemelki kommentaariga, et praegusel hetkel on koolisüsteem «tugevalt tüdrukute kasuks kaldu» ning et õppemeetodid tuleks kriitiliselt üle vaadata.
Lisaks kerkib siinkohal küsimus, kas tõesti jätaksime poisid aastaks kauem lasteaeda? See pigem pärsiks nende arengut.
Suurt rolli selles, kui sujuv on üleminek lasteaia ja kooli vahel, mängivad kasvatajad ning lapsevanemad. Paljuski lasub vastutus just kodul, kus saab lapse kooliminekuks ette valmistada. Otsuse, millal laps tuleks kooli saata, peab langetama siiski lapsevanem, vajadusel arvestades sealjuures soovitusi lasteaiaõpetajatelt, kes lapse arengut pädevad hindama on.
Hariduse omandamine algab tavapäraselt juba lasteaias, kus see on ehk mängulisem kui koolis.
Koolitee alustamine 7-aastaselt on praeguseks kujunenud ühiskonnas normiks. Selle muutmiseks praegu vajadust otseselt ei näe. Kui kooliminekuiga hakatakse muutma, oleks vaja ümber vaadata ka õppekavad nii lasteaias kui ka kooli esimeses astmes. Samas on meil haridussüsteemis praegu oluliselt põletavamaid küsimusi, seega ei oleks see ratsionaalne.
Postimehe arvamusportaal küsis asjaosaliste arvamusi Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi idee kohta, et poisid võiksid kooli minna aasta hiljem kui tüdrukud, sest nad on peaaegu kooli lõpuni neiudest arengus maas.