Marko Pomerants: rikkalikud toetused võivad pagulast rikkuda

Marko Pomerants online-väitlemas. Foto: Peeter Langovits

Eestimaalaste seisukohast on oluline, et siin varjupaiga leidnud oleks koheldud samal viisil, kui me oma Eestimaa inimestele toimetulekuraskuste korral lubada suudame, mitte eksklusiivsemalt, leiab riigikogu liige (IRL) Marko Pomerants online-väitluse lõppsõnas.

Pagulaspoliitika ei ole midagi teoreetilist, see tuleneb ebastabiilsest maailmast, aga ka senisest praktikast. 80 protsenti Euroopa Liidus esitatavatest varjupaigataotlustest esitatakse 5 liikmesriigile: Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Ühendkuningriigid. Kokku 90 protsenti varjupaigataotlustest esitatakse 10 liikmesriigile.

Need riigid valitakse varjupaigataotlejate poolt tingituna peamiselt kolmest faktorist – 1) kultuuriline kontekst (keel, avatus immigrantide suhtes); 2) eesootav kogukond (tihtipeale seos varasema koloniaalminevikuga); 3) suured rahalised toetused.

Ei ole näha, et selles osas olukord muutuks ka pärast Euroopa Ühtse Varjupaigasüsteemi aktide heakskiitmist, kuna antud tegureid harmoneerida pole võimalik.

Samas ka pagulaste suhtes nn seni avatud riigid tunnetavad piiride saabumist. Võin seda kinnitada lähtudes oma kogemusest siseministrina. Seega, arendagem omi teenuseid ja valmisolekut, sest varjupaiga taotlejad saabuvad niikuinii ka ilma ümberasustamisprogrammideta.

Eestimaalaste seisukohast on oluline, et Eestis varjupaiga leidnud oleks koheldud samal viisil, kui me oma Eestimaa inimestele toimetulekuraskuste korral lubada suudame, mitte eksklusiivsemalt.

Lõpetuseks üks näide Balti Uuringute Instituudi intervjueeritud rahvusvahelise kaitse saanud isiku sõnade läbi, ta: «Oleks olnud hoopis teistmoodi inimene, kui Eestis oleks olnud (suured) sotsiaaltoetused – ma ei oleks nii tugev ega iseseisev kui praegu».

Eks eestimaalane muutub ka aegupidi tolerantsemaks. Kohtudes maakondades pensionäridega ja puudutades rändeteemat, tõdetakse, et lastelaste nahavärv võib olla erinev vanavanemate omast.

Võib olla on huvitav fakt ka see, et 1997 kuni märtsi lõpp 2013 Eestis varjupaika taotlenute kodakondsuses on esikohal Gruusia ja Venemaa, alles siis tulevad Afganistan, Iraak, Türgi, Valgevene, Armeenia – ja vahepeal furoori tekitanud vietnamlased.

Järgnevalt avaldame Pomerantsi oponendi Oudekki Loone lõppsõna, millega lõpeb tänane väitlus. Jääb vaid oodata kohtuniku karmi hinnangut osapooltele. Pagulasteemalised väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.