Oudekki Loone: kuidas elaks Eesti üle pagulastulva Venemaalt?

Oudekki Loone Foto: Erakogu

Mida teeks Eesti siis, kui kui Venemaal lähebolukord pingeliseks ja sealt hakkavad tuhanded üle piiri Eestisse põgenema? Lahendus taolisteks olukordadeks on üle-euroopaline pagulaste vastuvõtmise süsteem - «pagulaste Schengen, kirjutab politoloog Oudekki Loone tänase online-väitluse lõppsõnas.

Põgenikevood on põhjustatud poliitilistest sündmustest. Põgenikud lahkuvad oma kodust, kuna riik ei suuda kaitsta nende elu, ei suuda kaitsta neid piinamise ja tagakiusamise eest või on nende hädade põhjustajaks. Kui pidada inimväärikust väärtuseks, siis tuleb seesuguseid inimesi kaitsta, kui nad meilt abi paluvad. Eestimaalased on üldiselt lahked inimesed ja ulatavad hädasolijatele käe – nii nagu meie kaaslased Euroopas ja mujal on ka meid hädaoludes aidanud.

Kaitse sisuliselt tähendab aga ajutise või alalise elukoha pakkumist niiviisi, et inimväärikus oleks tagatud: inimesel oleks kodu ja võimalus tõõks ning eneseteostuseks. Ajutine kaitse peab tagama lihtsalt võimaluse inimväärselt ellu jääda kuni vahetu kriisi lõppemiseni lähtemaal. Seesugune kaitse toob kaasa kulusid. Seesuguse kaitse pakkumine võib muidugi tekitada ka soovi seda «ära kasutada», inimeste poolt, kes ei põgene millegi eest.

Euroopa, kes saab umbes 48 protsenti kõigist asüülitaotlustest, peab niisugusele probleemile vastama üheskoos, sest ainult nii suudame tagada pagulastele inimväärse elu, seadmata liiga rasket koormat omaenda kodanikele, ja viia miinimumini pagulasstaatuse pahatahtlik ärakasutamine.

Veel enam, kui Euroopa piiride lähedal asuvaid piirkondi (näiteks Venemaad) tabab raske kriis, siis see seab väga suure löögi alla piiririigid (näiteks Eesti). Niisuguse kriisi puhkemise korral on juba hilja hakata ühist süsteemi ehitama, see peab olema olemas. Seega on Eesti huvides luua võimalikult kiiresti ühine toimiv ELi pagulaspoliitika institutsioon, mis haaraks enda kätte põgenikevoogude administratsiooni.

Selle institutsiooni ülesandeks on põgenike vastuvõtmise korraldamine kõigis liikmesriikides ühistel alustel ja kulude tasumine, samuti pagulastele sihtriigi määramine. Kui palju pagulasi EL igal aastal suudab ja tahab vastu võtta, jääb Euroopa Parlamendi demokraatliku otsustusprotsessi määrata, iga liikmesriik saab sellest kohustusest osa vastavalt demograafilisele survele.

Eesti on väikeriigina väga soodsas diplomaatilises positsioonis seesuguse institutsiooni loomise algatamiseks, see võimaldaks meil ka selgelt võtta juhtroll Euroopa poliitikas, seda kujundada, mitte olla vaid käsutäitjaks.

Sellega on tänane väitlus lõppenud – jääb vaid oodata kohtuniku karmi hinnangut osapooltele. Pagulasteemalised online-väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.